Mašovets

‼️Ülevaade

Kostjantõnivka suund
(ja veidi ka teemal „positsioonide hoidmine iga hinna eest“).

Vastane (Vene väed) jätkab plaani elluviimist hõivata Ukraina relvajõudude Kostjantõnivka ja Družkivka kaitserajoonid ning jõuda väegrupeeringu GV „Jug“ 8. üldväearmee (ÜA) ja 3. armeekorpuse (AK) põhijõududega lõunast ja kagust Kramatorski lähistele.

Praeguseks on tal suures osas õnnestunud läheneda selle plaani esimese osa täitmisele, s.o Ukraina relvajõudude Kostjantõnivka kaitserajooni hõivamisele. Eelkõige õnnestus Vene vägedel tungida Kostjantõnivka lääneossa, samuti selle kagu- ja idaossa. Ukraina relvajõud jätkavad omakorda kaitset linna loode- ja keskosas. Teisisõnu ei ole vastasel praeguseks VEEL õnnestunud Ukraina relvajõudude Kostjantõnivka kaitserajooni täielikult likvideerida, vaatamata mitmele Venemaa „ametlike isikute“ valjuhäälsele avaldusele linna väidetava täieliku hõivamise kohta.

Kostjantõnivka rünnaku ettevalmistamisel ja läbiviimisel koondas Vene väejuhatus oma vägede koostöö ja juhtimise parandamiseks kõik sellel suunal tegutsevad jõud ja vahendid kahte taktikalisse väegruppi (TVGr): TVGr „Dzeržinsk“, mis tegutseb 8. ÜA vastutusalas, ning TVGr „Bahmut“, mis tegutseb 3. AK vastutusalas.

1️⃣ Peamiselt koosnevad need vastavalt 8. ÜA ja 3. AK üksustest ja väekoondistest. Mõlemat gruppi on aga märkimisväärselt tugevdatud teiste üldväearmeede ja väegrupeeringute jõudude ja vahenditega, mis tegutsevad muudel suundadel, sealhulgas:

* TVGr „Dzeržinsk“ – 8. ÜA + selle tugevdamiseks eraldatud jõud ja vahendid:

— 3. ÜA 4. eraldiseisev motoriseeritud laskurbrigaad (OMSLBr), tegutseb sellel suunal oma põhijõududega.

— 8. ÜA 150. motoriseeritud laskurdiviisi (MLD) 103. motoriseeritud laskurpolk (MLP).

— 8. ÜA 20. MLD 10. tankipolk (TP), mis tegutseb peamiselt jalaväe- (ründe-) üksustega; tanke kasutatakse harva – kas üksikute masinatena või väikeste 2–3 masinast koosnevate gruppidena.

— 3. AK 6. MLD 54. MLP.

— 3. ÜA 1194. territoriaalvägede (TV) MLP.

— 51. ÜA territoriaalvägede 1219., 1436. ja 1465. MLP, mida koos 3. ÜA samalaadse üksusega kasutatakse 8. ÜA 103. MLP ja 10. TP peamise ründejalaväe allikana ning kvalitatiivse tugevdusena.

— 20. ja 155. MLP – sisuliselt koondatud laskurpolgud, mis on komplekteeritud mitme Venemaa sõjalaevastiku isikkoosseisust. Neid kasutatakse samuti aktiivselt pealetungi- ja ründetegevuses sellel suunal.

— 77. MLP – sisuliselt Venemaa relvajõudude 49. ÜA koosseisu kuuluva 7. sõjaväebaasi (SVB) koondatud polgu taktikaline väegrupp, mille alaline paiknemiskoht on okupeeritud Gruusia territooriumil (Gudauta). Võimalik, et osa 7. SVB jõududest kasutatakse ka väegrupeeringu „Dnepr“ 58. ÜA vastutusalas Zaporižžja suunal.

* TVGr „Bahmut“ – sisuliselt moodustavad selle põhituumiku 3. AK põhijõud:

— 3. AK 72. eraldiseisev motoriseeritud laskurbrigaad, mis tegutseb sellel suunal peaaegu täies koosseisus.

— 3. AK 6. MLD – territoriaalvägede 1008., 1307. ja 1442. motoriseeritud laskurpolk, mis on selle taktikalise väegrupi peamine ründejalaväe allikas.

— 6. MLD 89. tankipolk, mis tegutseb samamoodi nagu 8. ÜA 10. tankipolk peamiselt oma jalaväe- (ründe-) üksuste ja gruppidega; tanke kasutatakse harva ning peaaegu alati hajutatult.

Lisaks tegutseb ilmselt mõlema Ukraina relvajõudude Kostjantõnivka kaitserajooni vahetult ründava Vene taktikalise väegrupi huvides terve rida jõude ja vahendeid, mis nende koosseisu ei kuulu, sealhulgas:

— väegrupeeringu GV „Dnepr“ 18. ÜA 70. motoriseeritud laskurdiviis – 24., 26. (osa jõududest) ja 28. motoriseeritud laskurpolk, 17. tankipolk ning 81. iseliikuv suurtükiväepolk (osa jõududest). Tegutseb üldsuunal Tšassiv Jar – Družkivka.

— 8. ÜA 150. ja 20. motoriseeritud laskurdiviisi üksused ja allüksused, mis tegutsevad suundadel Sofijivka – Raiske ja Rusõn Jar – Družkivka.

Vaadeldava perioodi jooksul ei toimunud Kostjantõnivka suunal tegutsevate vastase jõudude ja vahendite lahingulises ega arvulises koosseisus olulisi muutusi (märkimisväärset suurenemist või vähenemist ega ümbergrupeerimisi). Ilmselt jätkavad Vene väed neile püstitatud ülesannete täitmist samas koosseisus ja operatiivses ülesehituses, milles nad tegutsesid ka varem. Samas ei saa välistada nende tugevdamist lähitulevikus, tõenäoliselt väegrupeeringute GV „Dnepr“ ja GV „Tsentr“ (vastavalt 49. ja 41. ÜA) jõudude ja vahendite arvelt.

2️⃣ Praegust olukorda Kostjantõnivka suunal iseloomustab vastase ründe- ja tormijooksutegevuse märgatav intensiivistumine korraga mitmel taktikalise tsooni lõigul. Sisuliselt on vastase juhtkond alustanud Ukraina relvajõudude Kostjantõnivka kaitserajooni ründamise lõppfaasi, ehkki ilmselge hilinemisega kogu Slovjanski–Kramatorski suunalise pealetungioperatsiooni kontekstis.

Praegu on fikseeritud järgmised lõigud ja suunad, kus vastane tegutseb suure aktiivsusega ning on saavutanud teatud taktikalisi tulemusi:

Vene 3. armeekorpuse eesliini jalaväe- (ründe-) grupid on ilmselt suutnud edasi liikuda suunal Novodmõtrivka – Molotšarka ning kinnistuda Kostjantõnivka idaosas Minsska tänava ääres lõigul Teatralna tänavast Bulgakovi tänavani.

Vastane on kohal ka Radištševi ja Šanghai tänavate äärsetes kvartalites, kus Ukraina relvajõud korraldavad perioodiliselt vasturünnakuid, püüdes vastast surnuaia ja metsamassiivi suunas, Sečkini tänava taha tagasi tõrjuda.

Vene ründegrupid on ilmselt suutnud murda läbi maanteest T-0504 ning hõivata ala Kostjantõnivka raudteejaamast põhja pool. Lahingud käivad juba Metallurgi pargi ja samanimelise staadioni piirkonnas. Ukraina üksused hoiavad siiski jätkuvalt enda käes ala Oleksa Tõhõi tänava ja Krõvõi Toretsi jõe vahel Jemeljanovi tänavast Sečkini tänavani, kuid vastane jätkab visalt rünnakuid loodesuunas, püüdes murda Metallurgi pargist PÕHJA poole.

Jätkuvad ägedad lahingud ka linna lääneosas, kus Ukraina relvajõududel õnnestub seni hoida väikest platsdarmi Krõvõi Toretsi jõel Kvartsõti varemete ja OÜ SP Svinets tööstustsooni vahel. Vastase eesliini ründegrupid on aga juba jõudnud Jemeljanovi tänavani, Moto tankla ja Linnahaigla nr 1 (Keskrajooni haigla) piirkonda.

Veelgi enam, ilmselt on vastase üksikutel väikestel jalaväegruppidel õnnestunud liikuda edasi mööda paari metsariba Kostjantõnivka ja Dolha Balka küla vahel.

Dolha Balka enda piirkonnas ning sellest lõuna pool asuvas Stepanivka külas käivad samuti väga ägedad lahingud. Vene 8. ÜA eesliini üksused püüavad Stepanivkat ümber haarata ida- ja lääneküljelt, ilmselt eesmärgiga sundida siin kaitsel olevaid Ukraina relvajõudude üksusi põhja poole taanduma. Dolha Balkas on ilmselt mitu väikest vastase jalaväegruppi fikseeritud küla idaservas.

Seega võib vastase tegevuse kohta Kostjantõnivka suunal välja tuua rea iseloomulikke jooni:

Vastane tegutseb Kostjantõnivka piirkonnas juba varem läbiproovitud ja väljakujunenud taktikalise „mustri“ järgi – otsitakse ja tuvastatakse nõrgad vahealad Ukraina relvajõudude eesliiniüksuste kaitses, seejärel korraldatakse ja viiakse läbi arvukate väikeste jalaväegruppide massilisi läbimurdeid nende kaudu tiheda hoonestusega linnakvartalitesse, suurendatakse nendel lõikudel järk-järgult ründejalaväe ja mehitamata õhusõidukite gruppide hulka ning seejärel liigutakse Ukraina relvajõudude positsioonide ja tugipunktide tiibadele ning tagalasse eesmärgiga need ümber haarata ja hiljem blokeerida.

Sisuliselt läheb Vene taktikalise tasandi juhtkond teadlikult linnalahingute korraldamisel ja pidamisel tiheda hoonestusega aladel sellele, et nende eesliiniüksuste lahingukorrad põimitakse Ukraina relvajõudude eesliiniüksuste lahingukordadega. Arvestades nende märkimisväärset ülekaalu jalaväe arvukuses, annab see neile terve rea taktikalisi eeliseid. Eriti olukorras, kus nad ei arvesta kuigi palju kaotustega ning kurnavad Ukraina eesliiniüksuste kaitset sisuliselt lakkamatute, päevast päeva korduvate väikeste (ja ka mitte nii väikeste) ründejalaväegruppide läbimurdekatsetega eri lõikudel.

Lisaks soodustavad rohke haljastus ning arvukad hooned (või nende varemed) linnapiirkonnas Vene arvukate infiltratsioonigruppide varjatud liikumist ja varjumist. See vähendab üsna märgatavalt Ukraina relvajõudude mehitamata õhusõidukite tõhusust nende õigeaegsel avastamisel ja hävitamisel.

Sellele tuleb lisada vastase väga intensiivne ja koondatud õhutoetuse kasutamine valitud suunal (KAB-pommide kasutamine), samuti suurtükiväe ja oma mehitamata õhusõidukite gruppide koondamine samale alale. Sisuliselt, kui Ukraina relvajõudude kaitsesüsteemist ei õnnestu valitud lõikudel oma arvukate väikeste jalaväe- (ründe-) gruppidega aktiivselt ja massiliselt läbi tungida, „murdavad“ nad sinna selleks vajalikud „koridorid“ ning hävitavad sihikindlalt kõik Ukraina eesliiniüksuste varustus- ja evakuatsiooniteed taktikalises tsoonis.

Jalaväe puuduse tõttu oma eesliiniüksustes ei suuda Ukraina taktikalise tasandi juhtkond lihtsalt piisavalt kiiresti reageerida kõigile neile arvukatele Vene ründejalaväe läbimurretele ega sulgeda nende sissetungikoridore.

Selle tulemusena muutub aja jooksul Vene jalaväe hulk Ukraina relvajõudude üksikute positsioonide ja tugipunktide tagalas ning tiibadel taktikalises tsoonis kriitiliseks ning nende edasine hoidmine, eriti olukorras, kus nende materiaal-tehniline varustamine muutub üha raskemaks, muutub sisuliselt enesetapjalikuks.

Olukord halveneb veelgi siis, kui Ukraina kõrgem juhtkond nõuab taktikalise ja operatiiv-taktikalise tasandi juhtkonnalt juba ümber haaratud ja blokeeritud positsioonide ning tugipunktide „tingimusteta hoidmist“, mõnel juhul aga ka isikkoosseisu roteerimist ja isegi nende tugevdamist. Sisuliselt hävitatakse sel viisil isikkoosseisu, keda oleks saanud palju otstarbekamalt kasutada, kui nad oleks õigel ajal piiramisest välja toodud ning nende abil oleks tihendatud lahingukordi taktikalises sügavuses, sealhulgas kõigi nende Vene infiltratsioonide tõrjumiseks.

Kõige järgi otsustades toimub just see praegu Kostjantõnivka suunal. Ja mitte ainult seal – paistab, et Dobropillja suunal, Lõmani piirkonnas ja Slovjanski suunal on olukord samasugune. „Iga hinna eest hoidmisel“ ümber piiratud ja blokeeritud positsioonidel on mõtet ainult siis, kui on reaalne võimalus viia nende tiibadel ja tagalas läbi edukad reidi- ja otsinguoperatsioonid selleks spetsiaalselt eraldatud brigaadi–pataljoni taseme jõududega ning mehitamata õhusõidukite kohustuslikul toetusel. Kui sellisteks tegevusteks reaalne võimalus puudub, eriti olukorras, kus neile ei ole füüsiliselt võimalik toimetada toitu, vett ja laskemoona, siis ei ole ilmselgelt mõtet neid „iga hinna eest“ hoida ega saata sinna üha uusi inimesi. Ning katsed nõuda vastava tasandi ülematelt selliste ülesannete täitmist mitmesuguste repressioonidega ähvardades, sealhulgas erinevate „teenistuslike juurdlustega motiveerimata positsioonilt lahkumise eest“, ainult selleks, et mõni rumalpea saaks eetris raporteerida, et „me hoiame endiselt positsioone Huljaipoles või Pokrovskis“, on küünilisuse tipp. Tuletan meelde, eriti neile, kellele meeldib blokeeritud ja ümber piiratud positsioone värske isikkoosseisuga „tugevdada“, et taandumine on manöövri liik. Pealegi üks keerulisemaid. Õigeaegselt ja minimaalsete või üldse ilma kaotusteta taanduda on üks operatiivkunsti valdamise kriteeriume.

Selles mõttes peab olema välja töötatud ja praktikas rakendatud selgelt toimiv ahel: Vene infiltratsioonigruppide õigeaegne avastamine – nende tegeliku liikumismarsruudi, asukoha ja varjepaikade kindlakstegemine – tulelöökide andmine nende pihta, sealhulgas droonide abil – tulemuste hindamine – ning vajaduse korral nende „puhastamine“ selleks spetsiaalselt eraldatud gruppide ja üksuste poolt.

Olukorras, kus pidev („klassikaline“) lahingukontakti joon sisuliselt puudub ning „hall tsoon“ (varasema nimetusega „neutraalne tsoon“), sealhulgas poolte läbipõimunud positsioonide ja tugipunktidega, kipub pidevalt laienema, on vastava kaitselõigu üldist stabiilsust võimalik tagada just sellisel viisil.

3️⃣ Kaldusime teemast veidi kõrvale. Lõpetuseks paar sõna edasistest väljavaadetest Kostjantõnivka suunal.

Praegu ei näi need Ukraina relvajõudude jaoks kuigi positiivsed. Jah, vastane jääb oma Slovjanski–Kramatorski suunalise pealetungioperatsiooni kontekstis ilmselgelt Kostjantõnivka ja seda enam Družkivkaga tugevasti ajahätta. Kuid see ei tähenda sugugi, et ta ei võiks siin tempot tõsta. Selles mõttes on täiesti tõenäoline, et 8. ÜA ja 3. AK tegevusvööndisse ilmuvad täiendavad jõud ja vahendid väegrupeeringu GV „Tsentr“ 41. või 51. ÜA koosseisust. Peamine küsimus on seejuures nende ilmumise ajastus.

Vene juhtkond tegutseb sellel suunal ilmselgelt soovist lähtudes haarata ümber ja sisse piirata Ukraina relvajõudude Kostjantõnivka kaitserajooni jäänused, keskendudes eelkõige edasiliikumisele selle üle valitsevatel kõrgendikel. Selles mõttes on Vene ründegruppide sissetung suunal Novodmõtrivka – Molotšarka ning lõigul Dolha Balka ja Kostjantõnivka vahel üsna kõnekas. Samas ei ole Vene vägede edasiliikumise tempo kuigi kõrge.

Seetõttu kestavad lahingud Kostjantõnivka pärast tõenäoliselt vähemalt käesoleva kuu lõpuni ning suurema tõenäosusega jätkuvad veel mõnda aega augusti jooksul. Alles seejärel tuleb Vene vägedel esmalt „ligi hiilida“ Družkivkale ja püüda seda rünnata. Sealjuures paistab Vene juhtkond siiski arvavat, et Kostjantõnivka hõivamiseks piisab praegu täielikult juba eraldatud jõududest ja vahenditest.

Samas on ilmne, et nende eespool kirjeldatud oletatavate sündmuste vahepeal tuleb Vene juhtkonnal lahendada vähemalt veel kaks olulist taktikalist ülesannet – likvideerida Ukraina taktikaline eend Tšassiv Jari piirkonnas ning murda läbi Raiske piirkonda. Ilma selleta ei ole pealetung ega Družkivka ründamine lihtsalt võimalik.

Minu hinnangul võivad just pärast Kostjantõnivkat Družkivka suunale ilmuda needsamad täiendavad jõud ja vahendid väegrupeeringust GV „Tsentr“. Pärast Kostjantõnivkat on Vene 8. ÜA ja 3. AK ilmselgelt sedavõrd kurnatud, et ilma täiendava tugevdamiseta ei suuda nad iseseisvalt kõiki eelpool nimetatud ülesandeid täita, sealhulgas kiiresti ja minimaalsete kaotustega lõunast Družkivkani jõuda. Selleks on vaja pausi nende tugevdamiseks ja ümbergrupeerimiseks.

Teisisõnu – mida kauem Vene väed Kostjantõnivkaga tegelevad, seda suurem on tõenäosus, et neil tuleb edasi lükata oma väegrupeeringu GV „Jug“ tugevdamine läbimurdeks Slovjanski–Kramatorski linnastuni lõuna poolt. Seda enam, et praegu on nii 51. ÜA kui ka 41. ÜA osa oma jõududest üsna intensiivselt seotud Dobropillja suunal.

Vene strateegilise tasandi juhtkond võib loomulikult oma Slovjanski–Kramatorski pealetungioperatsioonis osalevate väegrupeeringute tugevdamiseks tuua midagi ka Lõuna strateegilisest operatsioonitsoonist (näiteks paar brigaadi 49. ÜA koosseisust). Kuid sel võivad olla ettearvamatud tagajärjed. Olen varem juba kirjutanud, et väegrupeeringu GV „Dnepr“ edasine nõrgestamine võib Vene juhtkonnale viimaste sealsete sündmuste valguses väga valusalt kätte maksta. Sealne Vene juhtkond näib oma tegevuse põhjal seda väga hästi mõistvat.

Mis puudutab väegrupeeringuid GV „Sever“ ja GV „Zapad“, siis on ilmne, et ka need on praegu hõivatud. Esimene püüab siiski läbi murda Harkivi oblastis Voltšanski poolt Zolotõi Kolodjazi suunas ning samal ajal hoida oma arvukaid „puhvertsooni“ sissetunge. Teine on aga ilmselgelt täielikult hõivatud Kupjanski ja Lõmani suunaga.

Seetõttu on peamine järeldus Ukraina relvajõudude Kostjantõnivka kaitserajooni kohta praegu ilmne. Vene juhtkond püüab lähiajal Kostjantõnivkaga võimalikult kiiresti „ühele poole saada“. Seejuures tuleb neil hakkama saada peamiselt nende jõudude ja vahenditega, mis on sinna juba paigutatud. Samal ajal tasub tähelepanelikult jälgida hetke, mil seal tegutsevat Vene väegrupeeringut kvalitatiivselt tugevdatakse. See tähendaks ettevalmistusi vahetuks läbimurdeks teljel Družkivka – Kramatorsk.

 Petrenko

Kramatorski sektoris jätkab vaenlane pealetungi Malinivka lähedal. Viimaste rünnakute käigus jõudsid Vene sõdurid küla lääneossa, kus nad langesid droonirünnakute alla. Sellest hoolimata hoiab vaenlane oma positsioone külas ja üritab vägesid paigutada oma kontrolltsooni laiendamiseks Severski Donetsi-Donbassi kanalist läänes.

 Mirošnikov

Oleksandrivka ja Novopavlivka suuna kokkupuutepiirkonnas on saavutatud täiendavat edu.

Hoolikalt planeeritud operatsioonid on peamine tugevus olukorras, kus üksused on arvuliselt märkimisväärses vähemuses.

Jah, mõlemad suunad on „uduga kaetud“, kuid see ei tähenda, et seal midagi ei toimuks.

See kõik saavutatakse väga kõrge hinnaga – higi ja verega.

Droonide ja elektroonilise sõjapidamise vahendite mõju on selliste operatsioonide läbiviimise lähenemist oluliselt muutnud.

See, mis varem tehti ära loetud tundide või päevadega, venib nüüd nädalateks või isegi kuudeks.

Aja jooksul jõuab osa toimunust avalikkuse ette, osa mitte. See on samuti normaalne.

Sest meie üksuste julgeolek on esikohal.

 Mutšnõi

Olukord rindel 12.08.2026.

Lõuna-Donetski / Novopavlivka suund: Lõik piki Mokrõ Jealõ jõe idakallast on jätkuvalt meie üksuste aktiivse tegevuse piirkond, kus nad suruvad vastasele peale oma lahingutempo. Tulemuslikku lahingutegevust registreeriti Jalta asula piirkonnas, kus okupantide paiknemiskohti rünnati FPV-droone ja mehitamata õhusõidukitelt heidetud lõhkekehadega. Selle tagajärjel kandis vastane kaotusi ning tema katsed koondada isikkoosseisu ja hoida üksikuid positsioone muutusid märkimisväärselt keerulisemaks.

Lahingutegevus jätkus ka Filija asulast lõuna ja edela pool, kus meie dessantväelased ründasid avastatud vastase sihtmärke. Vastase logistika ja elavjõu süstemaatiline hävitamine loob soodsad tingimused tema võimekuse edasiseks nõrgestamiseks sellel lõigul. Praegu on veel vara rääkida kardinaalsetest muutustest, kuid suundumus paistab positiivne ning sellise tegevustempo säilimisel võivad lähiajal tulla head uudised.

Kostjantõnivka suund: Olukord püsib pingeline. Hoolimata venelaste aktiivsest edenemisest on veel vara rääkida linna täielikust kontrolli alla võtmisest. Okupatsioonivägede kohalolek on fikseeritud üksikutel tänavatel linna põhjaosas ning loodesektoris, sealhulgas Tšervonõi mikrorajoonis ja Raskuslisandite tehase territooriumil.

Samas on linnas endiselt piirkondi, kus vastane ei ole suutnud lõplikult kanda kinnitada ega täielikku kontrolli kehtestada. See näitab, et lahingud jätkuvad ning kokkupuuteliin püsib ebastabiilne. Meie üksused jätkavad vastupanu ega lase venelastel takistamatult lõpetada linnahoonestuse okupeerimist.

Družkivka suund: Vastane püüab koondada märkimisväärseid jõupingutusi meie logistika häirimisele. Põhirõhk on löökidel transpordiarterite pihta, mida kasutatakse eesliiniüksuste varustamiseks.

Viimasel ajal on registreeritud rünnakuid maanteele O0523 Kindrativka suunal ning maanteele H20. Lisaks ründas vastane Družkivkas 81. brigaadi tänava piirkonda. Sellise taktika eesmärk on raskendada võitlejate, tehnika ja evakuatsiooni liikumist.

Seetõttu peaksid neid marsruute kasutavad võitlejad olema maksimaalselt tähelepanelikud, järgima maskeerimisnõudeid ning võimaluse korral kasutama alternatiivseid liikumisteid.

Kramatorski suund: Meie võitlejad jätkavad aktiivset lahingutegevust Malõnivka piirkonnas. Olemasoleva teabe kohaselt hoiab vastane enda käes ainult asula idaosa, kus ta püüab koondada reserve ja kasutada elamupiirkonda varjendina.

Just nende piirkondade pihta andis üksus ESNO 17 lööke, kasutades TM-i, tabades Vene üksuste koondumiskohti. Selline tegevus võimaldab vähendada vastase lahinguvõimekust, raskendada tema kinnistumist ning luua eeldused kaitsejõudude edasiseks tegevuseks.

Harkivi suund: Vene väed püüavad laiendada FPV-drooni kasutamise võimalusi mitte ainult vahetult eesliinil, vaid ka sügavamas tagalas. Avaldati kaadrid rünnakust tanklale Harkivis Nauka prospekti lähedal. See näitab taas, et ründedroonid suudavad juba jõuda linna põhjaossa ning kujutavad endast reaalset ohtu tsiviiltaristule ja logistikaobjektidele.

Vahetult kokkupuuteliinil on kõige keerulisem olukord endiselt Kozatša Lopaňi piirkonnas. Vastane jätkab imbumist asula keskossa ning püüab laiendada oma kohalolekut lõuna suunas. Meie võitlejad hoiavad praegu pealetungi tagasi ja tekitavad vastasele kaotusi, kuid Vene ründerühmad ei lõpeta rünnakuid ning üritavad pidevalt edasi liikuda.

Kui seda lõiku lähiajal täiendavate jõudude ja vahenditega ei tugevdata, on oht taktikalise olukorra edasiseks halvenemiseks. Seetõttu on see suund jätkuvalt üks kõige pingelisemaid ning vajab erilist tähelepanu.

 Petrenko

Harkivi piirialal õnnestus vaenlasel uute rünnakuoperatsioonide käigus tungida Kasatšja Lopani kesk- ja lõunaossa. Ukraina relvajõudude üksused viivad läbi aktiivseid vastuoperatsioone.

Ukraina jätkab järjekindlalt Venemaa kütuselogistika häirimist. Julgeolekuteenistuse andmetel rünnati ainuüksi eile õhtul Aasovi meres 14 Venemaa laeva: 10 tankerit ja 4 parvlaeva. Ukraina andmetel on ainuüksi viimase nädala jooksul rünnaku all olnud 90 Krimmi varustavat ja Venemaa naftatooteid transportivat laeva.

Samal ajal ründasid Ukraina droonid Samara oblastis asuvat Sõzrani naftatöötlemistehast, mis on Venemaa peamine naftatöötlemistehas.

Tagajärjed on juba märgatavad. Tankerite, parvlaevade, naftahoidlate ja rafineerimistehaste vastu suunatud rünnakute seeria tõttu on Venemaal üha suuremaid probleeme teatud piirkondade kütusega varustamisel. Mitme Venemaa piirkonna võimud tunnistavad tarnehäireid ning laevaliiklus Aasovi merel on oluliselt takistatud. Ka rahvusvaheline meedia teatab laevaliikluse ajutisest peatamisest teatud marsruutidel.

Nende rünnakute peamine eesmärk ei ole lihtsalt üksikute sihtmärkide hävitamine, vaid Krimmi ja lõunas asuvate Vene vägede varustamise süstemaatiline katkestamine. Mida vähem kütust poolsaarele jõuab, seda raskem on Venemaal säilitada oma sõjalist kohalolekut ja logistikat.

Vaenlane omakorda kasutas Geran-4 kamikaze-tüüpi reaktiivdroone, et rünnata Odessa oblastis Tšornomorski sadamas puistlastilaevu, parvlaeva ja seineri.

 ✙DeepState✙

Kaart uuendatud

Vaenlane on Zaliznychne lähedal edasi liikunud.

 Petrenko

Sumõ suunas jätkavad Vene väed aktiivseid pealetunge Kondratovka piirkonnas. Viimase rünnaku käigus õnnestus ühel vaenlase rünnakgrupil linna keskosas positsioon sisse võtta, kuid see sai peaaegu kohe droonirünnakute tabamuse.

Velõkoburluki suunas (Harkivi oblast) ületas vaenlane piiri ja üritas tungida Ševjakivka linna. Droonioperaatorid avastasid rünnakgrupi liikumise koheselt ja seejärel see kahjutuks tehti.

Üldiselt on oodata edasist vaenlase tegevust piirialadel, kuna Venemaa sõjalis-poliitiline juhtkond nõuab aruandeid nn puhvervööndi laiendamise kohta.

Hulyai-Polye sektoris avastasid ja tabasid Ukraina relvajõud rotatsiooni käigus Vene üksusi ja algatasid rea droonirünnakuid. Esialgsetel teadetel tehti kahjutuks kaks vaenlase üksust. Sellest hoolimata on olukord endiselt pingeline: vaenlane hoiab jätkuvalt positsioone küla kesk- ja põhjaosas.

 Alex

Kupjanski ja Kostjantõnivka kaitse võrdlemine on äärmiselt kohatu, sest mõlemal juhul oli meie vägede operatiiv-taktikaline olukord täiesti erinev.

Vastane on korduvalt teatanud Kostjantõnivka hõivamisest, samal ajal kui mõned meie allikad lükkavad selle ümber ning toovad näiteks, et ka Kupjansk kuulutati venelaste poolt okupeerituks, kuid nagu hiljem selgus, ei olnud see päris nii.

Kuid olukord Kupjanskis võimaldas tegelikult teha mitmeid manöövreid linna tunginud Vene üksuste isoleerimiseks. Kostjantõnivkas on olukord aga üsna keeruline ning üldist olukorda arvestades kahtlen tõsiselt, et see paraneb – aktiivsest tegevusest meie poolt rääkimata.

Seetõttu on nende linnade lahingute võrdlemine ja vihjamine, nagu võiks ajalugu korduda, mõttetu.

 Mirošnikov

Slovjanski suund

Peamine lahingute suund on endiselt Rai-Oleksandrivka.

Vaenlane läheneb külale Kalenõki, Riznõkivka, Nikõforivka ja Vtoraja Fedorivka poolt.

Kõrgendikud piki Siverski Donetsit on veel osaliselt meie vägede kontrolli all ning see võimaldab kaitset kindlamalt hoida.

Ilma selleta oleksid Rai-Oleksandrivka ja sellega külgnev Lõmani suund võib-olla juba kokku varisenud.

Kuid sellise kaitse hoidmise hind on äärmiselt kõrge.

Oma inimesi tuleb päästa, mitte saata neid tugeva kaitseta edasi Slovjanski suunas operatiivsesse ümberpiiramisse.

Samuti edeneb vaenlane Miņkivka piirkonnas. Aeglaselt, kuid edenemine siiski toimub.

Siin on peamisteks jõupingutuste suundadeks Tõhonivka ja Malõnivka.

Mõte seisneb selles, et vaenlane soovib minna Rai-Oleksandrivkast mööda Slovjanski viiva raudtee kaudu. Selleks peab ta aga kontrollima tiibu.

Seetõttu on Malõnivka, Nõkonorivka ja Orihuvatka nende jaoks äärmiselt olulised.

Paralleelselt kooskõlastatakse neid pealetungitegevusi edenemisega piki Siverski Donetsit, kus praegu käib võitlus kõrgendike pärast Krõva Luka lähedal.

Just need sündmused määravad edasised väljavaated.

 ✙DeepState✙

Kaart uuendatud

Vaenlane on edenemas Zatishki lähedale

 Mutšnõi

Olukord rindel seisuga 11.08.2026.

Pokrovski / Dobropillja suund: Sellel suunal keskendub vastane jätkuvalt peamised jõupingutused meie logistika häirimisele, juhtimispunktide ja sidevahendite avastamisele. Olemasoleva teabe kohaselt tegutses Bilõtska kaevanduse territooriumil vastase mehitamata süsteemide üksus „Rassvet“, mis on spetsialiseerunud sidevahendite avastamisele ja hävitamisele. See viitab vastase katsetele jätta meie üksused ilma stabiilsest juhtimisest ja tegevuse koordineerimisest, mistõttu tuleb raadiosidevahendite kasutamisele ja antennide tööle pöörata maksimaalset tähelepanu.

Dobropillja piirkonnas on samuti täheldatav okupantide suurenenud aktiivsus. Erilist tähelepanu tuleb pöörata igasugusele isikkoosseisu ja tehnika liikumisele, sest selles sektoris tegutsevad aktiivselt üksus „Rubikon“ ning Venemaa 1. kaardiväearmee üksused, kes koondavad oma löögid eelkõige transpordile ja mehitamata süsteemide juhtimispunktidele.

Teadete kohaselt asub Novõi Donbass sisuliselt hallis tsoonis. Selline olukord võimaldab vastasel lähiajal üritada seal kanda kinnitada ning süstemaatilised löögid Dobropillja idaosale võivad olla osa ettevalmistusest edasisteks pealetungitegevusteks ja logistika täiendavaks häirimiseks.

Kostjantõnivka suund: Infokeskkond Kostjantõnivka olukorra ümber on jätkuvalt vastuoluline. Erinevad allikad annavad erinevaid hinnanguid, samal ajal kui tegelik lahinguolukord on äärmiselt keeruline ja kiiresti muutuv. Linnalahingute tingimustes ei pruugi isegi piirkonnas vahetult tegutsevad üksused omada täielikku ülevaadet, kuna üksikud positsioonid on üksteisest isoleeritud ja olukord muutub kiiresti.

Visuaalse vaatluse põhjal liiguvad Vene ründerühmad jätkuvalt väikeste gruppidena läbi suvilapiirkondade, seejärel liiguvad edasi Šanghai mikrorajooni, linna keskossa ja klaasitehase põhjakülje piirkonda. Selline taktika võimaldab vastasel vältida suuri kaotusi ja laiendada järk-järgult kontrolli hoonestatud ala üle.

Samas on veel ennatlik teha lõplikke järeldusi Kostjantõnivka täieliku kaotamise kohta. Peamiseks näitajaks jääb Vene vägede regulaarse kohaloleku ilmumine Oleksiievo-Družkivka piirkonda ning nende tulejõu märgatav suurendamine. Hoolimata sellest, et märkimisväärne osa linnast on olemasolevate hinnangute järgi vastase kontrolli all, ei ole olukord veel lõplikult selge.

Slovjanski suund: Vene väed kasutavad jätkuvalt aktiivselt üksust „Sudnõi Den“ Mõkolajivka piirkonna kontrollimiseks. Kõik meie võitlejate liikumised avastatakse operatiivselt ning varem nimetatud marsruudid on jätkuvalt ohtlikud. Löögid neil suundadel jätkuvad, mis viitab maastiku pidevale jälgimisele ja vastase valmisolekule rünnata kohe pärast sihtmärkide avastamist.

Lisaks laieneb järk-järgult FPV-droonide kasutamise ala ka Slovjanskis endas. On täheldatud katseid kontrollida marsruuti Kaštanovõi väljakust üle Kazennõi Toretsi jõe, läbi Himik-i mikrorajooni kuni ettevõtte Russol-Ukraina territooriumini. Sellel lõigul on juba teatatud transpordivahendite tabamisest, mis näitab vastase püüdlust maksimaalselt piirata ohutut liikumist.

Võkõi Burluki suund: Sellel suunal on täheldatud meie vägede aktiivsust Ševjakivka piirkonnas. Üksikasju praegu ei avalikustata, kuid võib rääkida üksuste katsetest muuta taktikalist olukorda kaitsejõudude kasuks.

Samal ajal on vastane suurendanud FPV-droonide kasutamist Mala Vovtša piirkonnas. See võib viidata täiendava luure läbiviimisele ja ettevalmistustele võimalikeks pealetungitegevusteks selles sektoris.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata ka Bilõi Kolodjazi piirkonnale, kus on samuti täheldatav Vene vägede aktiivsuse kasv. Juhul kui jõudude koondamine jätkub, on oht, et nad üritavad asulasse tungida, mistõttu peab kontroll selle lõigu üle jääma prioriteediks.

 Petrenko

Kramatorski-Slavjanski suund. Pärast seda, kui Vene rünnakgrupid tungisid Malinovkasse, viisid Ukraina relvajõud läbi vastuoperatsioone Severski Donetsi-Donbassi kanali ääres, kus vaenlane sellega ristub. Vene väed üritavad praegu kaotatud positsioone tagasi võtta. Reznikovkast lõunas on vaenlane edasi liikunud mööda mitut metsavööndit ja jätkab metsaaladele survet avaldamist.

Limani suund. Vaatamata Venemaa kaitseministeeriumi väidetele Jampoli (26. oktoober 2025) ja Ozerne (27. aprill 2026) täieliku vallutamise kohta, hoiavad Ukraina üksused jätkuvalt oma positsioone, tõrjuvad rünnakuid ja korraldavad vasturünnakuid. Pealegi ei tee vaenlane ise sellest saladust, avaldades regulaarselt uusi videoid nendest linnadest. Olukord selles suunas on üldiselt stabiilne, olulisi muutusi pole toimunud.

Limanis viisid Ukraina üksused linna kesk- ja lõunaosas läbi edukaid vastuoperatsioone, ajades minema enamiku Vene sissetungijatest. Samal ajal avaldab Venemaa pool kümneid uusi videoid, mis näitavad rünnakuid just nendes piirkondades, lükates sellega ümber omaenda väited 85% kontrolli kohta linnas ja Putini väited peaaegu täieliku kontrolli kohta Limanis.

Eile õhtul ründas Ukraina mehitamata süsteemidega 28 Venemaa laeva: 21 tankerit, 4 puksiirlaeva, 2 puksiiri ja 1 süvenduslaeva. Päev varem tabati veel 13 laeva.

Isegi kui kõik kahjustused pole kriitilised, on sellistel rünnakutel kumulatiivne mõju. Venemaa on sunnitud suurendama julgeolekukulutusi, muutma marsruute ja aeglustama laevaliiklust. Selle tulemusena muutub Krimmi varustamine üha keerulisemaks ja kallimaks.

 Petrenko

Harkivi piiril on vaenlane end kindlustanud metsasel alal Botškovo külast põhja pool. Peagi on selles piirkonnas oodata intensiivistunud rünnakuoperatsioone.

Kramatorski suunal on vaenlase kohalolu üha enam tuvastatav Severski Donetsi-Donbassi kanali taga, kust nad üritavad edasi imbuda. Naabersuunas Slovjanskis on vaenlane jõudnud kanali ja Minkovka vahele jäävasse taskusse.

 Mirošnikov

Lõpuks alluvad kõik eraldiseisvad ründepolgud (OŠP) ühele juhtkonnale.

Loodi Ühendatud Kiirreageerimisjõud (OSŠR), mille koosseisu viiakse kõik eraldiseisvad ründepolgud (OŠP), mis seni allusid vahetult Ukraina relvajõudude ülemjuhatajale.

OSŠR-i ülemaks saab Dmõtro Vološin, 8. dessantründekorpuse (DŠV) komandör.

Ja just see ongi kogu loo kõige huvitavam osa.

Kujutage ette Sõrskõi näoilmet, kui OSŠR-i juhiks määrati just dessantründevägede kindral – väeliigist, mille võimekust ta kriitikute hinnangul on järjepidevalt nõrgestanud. 

Veelgi huvitavam on see, et just Sõrskõi oli eraldiseisvate ründepolkude (OŠP) jaoks eraldi juhtimisstruktuuri loomise algataja. Kuid selle etteotsa ei määratud tema eelistatud inimest. 

Nüüd võib eeldada, et kõigis OŠP-des hakatakse juhtimist ja korraldust ühtlustama.

Ideaalis oleks autori hinnangul olnud parem integreerida OŠP-d juba olemasolevate korpuste koosseisu, mitte luua täiesti uus juhtimistasand.

Seda enam, et dessantründevägedel on juba olemas 7. Kiirreageerimiskorpus.

Ilmselt otsustati siiski luua eraldi struktuur seetõttu, et osa OŠP-sid on isikkoosseisu poolest kasvanud sisuliselt diviisi suuruseks.

Seda tasub eraldi rõhutada:

Sõrskõi soovis väga OŠP-de jaoks eraldi juhtimisstruktuuri.

See struktuur loodi.

Kuid see ei allu talle enam samal viisil nagu varem.

Veelgi enam – ühe Ukraina tunnustatuma lahingukogemusega dessantründevägede kindrali määramine selle juhiks tähendab autori hinnangul Sõrskõi mõju edasist vähenemist OŠP-de üle.

Autori iroonilises kokkuvõttes on Sõrskõi ja dessantründevägede vastasseisu „skoor“ nüüd 1 : 2 dessantründevägede kasuks. 

 Alex

Ründevägede ümberkujundamine või hoopis millegi uue loomine?

Täna avalikustati ametlikult teave Ühendatud Kiirreageerimisjõudude loomisest. Otsustades selle järgi, kes määrati nende ülemaks, on tõenäoline, et tegemist saab olema dessantründevägede (DŠV) ja ründepolkude ühendamisega. Mõnes mõttes on see positiivne areng, sest osade üksuste jaoks tekib selgem hierarhiline juhtimisstruktuur ning need ei ole enam sisuliselt üksikute juhtide „taskuväed“.

Peamine küsimus on aga, milline saab olema selle uue väekoondise tegelik funktsioon. Selle koosseisu kuuluvad üksused täidavad praegu üsna erinevaid ülesandeid. Kui ründepolgud tegutsevad peamiselt nn kiirreageerimis- või reservüksustena, mida suunatakse kõige kriitilisematesse rindelõikudesse, siis dessantründevägede üksused hoiavad oma kaitsesektoreid 7. ja 8. korpuse operatsioonitsoonides.

On väga ebatõenäoline, et kahte tervet korpust hakatakse isikkoosseisu puuduse tingimustes mööda rinnet laiali jagama. Palju realistlikum tundub võimalus, et ründepolgud allutatakse korpustele. Samas ei näi sellisel juhul olevat erilist põhjust luua täiesti uut juhtimisstruktuuri, sest loogiliselt peaksid need üksused olema ühendatud mingi teistsuguse ülesande alusel kui ülejäänud korpused.

Üldiselt saab aja jooksul selgeks, kas tegemist oli lihtsalt vana süsteemi ümbernimetamisega või loodi tõepoolest midagi sisuliselt uut ja toimivat. Praegu on selle kohta veel liiga vähe infot ning põhjendatud järeldusi on raske teha.

 ✙DeepState✙

Kaart uuendatud

Vaenlane on Minkivka lähedal edasi liikunud.

 Mutšnõi

Harkivi suund: Kazatša Lopani piirkonnas püsib olukord pingeline, kuid praegu kontrolli all. Vastane jätkab katseid laiendada oma mõjuala, kuid põhjaosast kaugemale ta edeneda ei suuda. Iga katse kanda kinnitada põrkub meie võitlejate organiseeritud vastupanule: jalavägi tegutseb tõhusalt ega lase vastasel jõude koondada ega uusi positsioone rajada. Samal ajal kasutab vastane aktiivselt FPV-droone meie eesliini vastu, püüdes kaitset raskendada ja isikkoosseisule kaotusi tekitada. Hoolimata lahingute suurest intensiivsusest ei ole kokkupuuteliinil praegu olulisi muutusi – jätkuvad positsioonilahingud koos pideva vastastikuse tuletegevusega.

Kirde- ja idatiival on märgata vastase lennuväe kasutamise olulist sagenemist. Viimasel ajal on registreeritud lööke Zahharivka piirkonnas, Ozernest lõuna pool, Vilhuvatkast lõuna pool ning Mõkilskest kagus. Selline õhurünnakute tihedus ei ole tõenäoliselt juhuslik. Tavaliselt kasutatakse sellist tuletegevust kaitsepositsioonide, logistika ja vägede koondumisalade hävitamiseks või soodsate tingimuste loomiseks edasisteks rünnakuteks. Seetõttu vajab see lõik erilist tähelepanu, sest vastane võib valmistuda pealetungi intensiivistamiseks või püüda muuta taktikalist olukorda enda kasuks.

Eraldi tasub tähelepanu pöörata Bilõi Kolodjazi piirkonnale. Seal kasutab vastane üha aktiivsemalt mehitamata süsteeme, teeb õhuluuret ning püüab hoida meie positsioone ja liikumisteid pideva kontrolli all. Selline aktiivsus viitab vastase kasvavale huvile selle suuna vastu. Seda kaitselõiku on mõistlik aegsasti tugevdada, et vältida vastase lähenemist, kanda kinnitamist või eelduste loomist edasiseks pealetungiks. Kaitse õigeaegne tugevdamine võib märkimisväärselt raskendada võimalike plaanide elluviimist ja säilitada selle rindelõigu stabiilsuse.

Lõmani suund: Vastane jätkab Ukraina kaitsejõudude logistiliste marsruutide ründamist, püüdes raskendada meie võitlejate liikumist. Seekord sattus õhurünnaku alla Siverski Donetsi jõe ületuskoht Majakõ asula piirkonnas.

Olemasoleva teabe kohaselt kasutas vastane viit FAB-500 lennukipommi, mis viitab sihipärasele katsele muuta ületuskoht kasutuskõlbmatuks ja võtta üks varustusmarsruut tulekontrolli alla. Sellised rünnakud on osa vastase taktikast meie logistika häirimiseks.

Seetõttu pööratakse erilist tähelepanu võitlejatele, kes selles piirkonnas tegutsevad või liiguvad. Marsruut on vastase poolt sisse lastud ja pideva vaatluse all, mistõttu selle kasutamine on seotud kõrgendatud riskiga. Võimaluse korral tuleks kasutada alternatiivseid liikumisteid ja muid ületusvõimalusi, järgides maksimaalseid ohutus- ja maskeerimisnõudeid.

Slovjanski suund: Krõva Luka asula on praegu endiselt vastase kontrolli all. Vastase kohalolek seal ei ole juhuslik – okupatsiooniväed toovad sinna jätkuvalt isikkoosseisu üksuste täiendamiseks ja hõivatud positsioonide hoidmiseks. Samal ajal teevad meie dessantväelased pidevalt luuret, avastavad vastase elavjõu koondumiskohti ning annavad täppislööke varjenditele, kus nad peituvad.

Vastase väljatõrjumise teeb keeruliseks see, et nad kasutavad maksimaalselt ära keldreid ja muid varjendeid. Pärast asulasse sisenemist jäävad nad sisuliselt keldritesse, vältides liigset liikumist ja tulles välja ainult hädavajadusel. Selline taktika raskendab nende tabamist märkimisväärselt, sest selliste varjendite hävitamiseks on vaja kas ülitäpseid relvi või pikaajalist süstemaatilist tööd iga objekti kallal.

Starodubivkast lõuna pool on samuti täheldatud vastase aktiivsust. Põhirõhk on massilisel FPV-drooni kasutamisel, millega rünnatakse pidevalt meie positsioone. Selliste rünnakute peamine eesmärk ei ole ainult kaotuste tekitamine, vaid ka kaitse stabiilsuse õõnestamine, üksuste sundimine positsioone vahetama, logistika halvendamine ja võitlejate kurnamine pideva survega.

Just pärast sellist droonidega töötlemist läheb vastane tavaliselt üle väikeste infiltratsioonide taktikale. Väikesed rünnakurühmad püüavad kasutada tekkinud olukorda, leida kaitses nõrku kohti ja edasi liikuda, kogunedes järk-järgult metsaribadesse või purustatud hoonetesse. Sellist taktikat on vastane juba korduvalt kasutanud teistel rindelõikudel.

Kui neil õnnestub sellist survet jätkuvalt säilitada, ei saa välistada katseid jõuda isegi Mõkolajivka äärealadele väikeste rünnakurühmadega. Praegu on siiski veel vara rääkida sellise stsenaariumi kiirest arengust, sest meie võitlejad hoiavad olukorda kontrolli all, annavad vastasele tulelööke ja pidurdavad tema edasitungi.

Töötame!

Kostjantõnivka suund: Olukord Kostjantõnivka rindelõigul püsib pingeline ja dünaamiline. Novodmõtrivka piirkond on jätkuvalt vastase kontrolli all, kes kasutab asulat vahepealse kogunemisalana jõudude koondamiseks ja edasiseks edenemiseks. Samuti tuvastati vastase rühmade varjumine külast põhja pool, tiigi lähedal. Meie Raroh mehitamata süsteemide eraldiseisev brigaad üksused avastasid need positsioonid kiiresti ja andsid neile tulelöögi, takistades okupantidel seal kanda kinnitamast ja uut tugipunkti rajamast.

Ägedad lahingud jätkuvad ka Molotšarka pärast. Praegu on asula sisuliselt vaidlusalune ala: pooled peavad aktiivseid lahinguid, kontroll üksikute piirkondade üle muutub ning kummalgi poolel ei ole veel otsustavat ülekaalu. Seetõttu on ennatlik rääkida küla täielikust kontrollimisest.

Eraldi tähelepanu väärib olukord vahetult Kostjantõnivkas. Olemasolevate andmete kohaselt kasutab vastane Novodmõtrivka piirkonda linna põhjaossa tungimiseks. Vastase rünnakurühmad liiguvad paarikaupa, püüdes võimalikult varjatult hoonestusalale siseneda. Visuaalsetel salvestistel oli näha, et üksikud rühmad liikusid mõnda aega ilma otsese ohuta õhust, mis viitab vastase katsele kasutada õhuruumi kontrolli lünki edasiliikumiseks ja jõudude koondamiseks.

Samas ei tähenda see, et kogu Kostjantõnivka oleks juba vastase kontrolli all. Lahingud linnas jätkuvad ning märkimisväärne osa hoonestusest on endiselt meie üksuste kontrolli all. Eelkõige ei ole Novoselivka ja Tšervonõi linnaosad praegu veel täielikult vastase vägede kontrolli all. Olukord seal on endiselt keeruline, kuid praegu ei ole alust rääkida linna täielikust okupeerimisest.

Üldiselt jätkab vastane väikeste jalaväerühmadega edenemise taktikat, püüdes linnahoonestuses kanda kinnitada ja oma kohaloleku ala järk-järgult laiendada. Samal ajal jätkavad Ukraina üksused selliste rühmade avastamist, neile tulelöökide andmist ja vastase edasitungi pidurdamist.

 Petrenko

Lõuna-Donetski suunas. Pärast Novohatskoje vabastamist liikusid Ukraina üksused linnast itta ja saavutasid kontrolli männimetsaala üle, mida kinnitasid Vene drooni salvestised.

 Marjana Bezuhla

Rünnakud territoriaalsete komplekteerimis- ja sotsiaalse toetuse keskustele (TCK - endised sõjakomissariaadid) on ühelt poolt relvajõudude kriminaliseerumise ning inimeste väljapressimise eest karistamatuse tagajärg, teiselt poolt aga ka desertööride sisuliselt karistamatuse tulemus. Desertöörlust nimetatakse pehmendavalt "omavoliliseks väeosast lahkumiseks".

Selle asemel et nende probleemidega tegeleda, käib Ukraina Riiklik Juurdlusbüroo droonitootjate juures läbiotsimisi tegemas. Selle asemel et uurida piinamisi ja tapmisi sõjaväeüksustes, püüda kinni desertööre, vangistada korrumpeerunud väljapressijaid ja muuta mobilisatsioonisüsteemi, ründab riik neid, kes probleemidest räägivad, ja neid, kes veel midagi toodavad.

TCK-d oleks tulnud juba ammu maaväe alluvusest viia kindralstaabi või kaitseministeeriumi alluvusse, ümber korraldada või isegi sulgeda ning nende ülesanded ümber jaotada. Kuid kõigile sobib, et keegi nende eest ei vastuta. Kõik vaikivad.

Sõjaväeline õigussüsteem oleks tulnud juba ammu sisse viia, kuid siiani ainult veeretatakse vastutust edasi.

Oleksandr Sõrskõi oleks tulnud juba ammu ametist vabastada, kuid selle asemel on ta oma positsiooni ainult tugevdanud.

Majandus oleks tulnud juba ammu viia sõjaaja tingimustele vastavaks, kuid selle asemel räägitakse meil „taastamisest“.

Kõik ei ole katastroofiline ja me peame end endiselt väga väärikalt vastu, kuid süsteem mädaneb seestpoolt. Kõige ohtlikum on seejuures eelkõige relvajõudude süsteem, mis muutub järjest enam kriminaliseerunuks.

Desertöörid põgenevad, TCK-d teenivad raha, brigaadiülemaid tõstetakse ühest kohast teise, varastatakse kütust ja valetatakse hõivatud positsioonide kohta. Kaitset hoiavad koos vaid üksikute inimeste entusiasm, võrgustikupõhine koordineerimine ja eraldiseisvad algatused.

Üldiselt liigume taas kasakluse suunas, kuid ükskõik kui tugev ja vastupidav see ka poleks, ei tähenda see õigusriiki.

 Alex

Loodan, et olukord Lvivs kujuneb taas kõnekaks näiteks (kui seda nii üldse saab öelda). Võimud peavad mõistma, et Ukraina Kaitseministeeriumi ja teiste ametnike postitused ei lahenda seda probleemi. Selliseid olukordi ei piisa pelgalt hukka mõista – neid tuleb lahendada ning anda ühiskonna eri valdkondadele õige tegevussuund.

Kogu lugupidamatuse juures selle „võimsa” rahvamassi vastu, keda ma ei pea üldse meesteks, tuleb tähelepanu pöörata ka mobilisatsiooni korralduse ja lähenemise probleemidele meie riigis ning see süsteem täielikult ümber kujundada, et võidelda põhjusega, mitte tagajärgedega.

P.S. Vahel tundub mulle, et selle riigi päästab ainult järjekordne suur kriis (nagu 2014. ja 2022. aastal). Alles sellisesse olukorda sattudes hakkavad inimesed alateadlikult kriitiliselt mõtlema. Samal ajal hakkavad kõrgemad ametnikud järsku mõistma, et sellises olukorras peaks nende olemasolu võimalikult vähe kõiki protsesse takistama, sest just sellistel hetkedel saab riiki päästa ainult rahvas.