UKR allikad

Põhja-Slobožanski suunal jätkuvad jalaväelahingud Batševskis ja selle ümbruses.

Lahingutegevust registreeritakse ka Ivolžanske, Pisarivka ja Nova Setši külades.

Dnipropetrovski suunal jätkuvad ägedad lahingud põhjatiival, kus Ukraina relvajõud püüavad perioodiliselt soomustehnikaga siseneda Ternovatesse.

Venemaa üksused omakorda liiguvad edasi lõunatiival Lugovskoje piirkonnas.

Kupjanski suunal on Venemaa relvajõud hõivanud metsaribad Šijkivka asula ees.

Ekspertide hinnangul püüavad Vene väed vallutada Šijkivka, et seejärel arendada rünnakuid Borova suunas või jätkata edasiliikumist lõuna või kagusuunas, jõudes Novoserhijivka – Tšerneštšina – Izjumske – Druželjubivka kaitseliinini, mis on Ukraina relvajõudude peamine kaitsekeskus sellel rindelõigul.

---

Venemaa on hakanud Ukraina vastu kasutama moderniseeritud tiibrakette H-101, mis on valmistatud vahetult enne nende kasutuselevõttu. Sellest teatas relvastuse katsetamise ja sertifitseerimise riikliku teadusinstituudi esindaja Oleksandr Zaruba.

Tema sõnul toodetakse iga kuu umbes 40–50 sellist raketti ning viimaste rünnakute analüüs näitab, et kasutusel on hiljuti toodetud eksemplarid.

Uuendatud H-101 raketid on saanud:

• täiustatud radarikiirgust neelava katte;

• täiustatud elektroonilise sõjapidamise süsteemi;

• vale-soojussihtmärkide ja dipoolpeibutiste väljalaskmise süsteemid;

• dubleeritud juhtimissüsteemi.

Lisaks on lõhkepea mass suurendatud 450 kilogrammilt ligikaudu 800 kilogrammini ning raketile on võimalik paigaldada ka täiendav õhus plahvatav laeng.

Instituudi hinnangul laiendab Venemaa samal ajal ka moderniseeritud lennukipommide kasutamist ning märkimisväärne osa relvastuses kasutatavast mikroelektroonikast jõuab Venemaale välismaiste tarneahelate kaudu.

---

Mais hukkus ja sai Ukrainas vigastada rohkem tsiviilelanikke kui ühelgi kuul pärast 2022. aasta aprilli.

ÜRO inimõiguste seiremissiooni andmetel hukkus kuu jooksul vähemalt 274 inimest ning veel 1 763 inimest sai vigastada.

ÜRO teatel kasvas tsiviilohvrite arv:

• 93% võrreldes eelmise aasta maiga;

• 23% võrreldes tänavuse aprilliga.

Missiooni hinnangul oli kaotuste peamiseks põhjuseks Venemaa raketi-, drooni- ja lennukipommirünnakud linnapiirkondade vastu. Kauglaskerelvade rünnakud põhjustasid 45% kõigist tsiviilohvritest. Ohvreid registreeriti nii rindejoone lähedal kui ka linnades, mis asuvad aktiivsest lahingutegevusest kaugel.

Eraldi tõi ÜRO esile ka lühimaa droonirünnakute sagenemise rindeäärsetes piirkondades. Mais hukkus selliste rünnakute tagajärjel vähemalt 64 inimest ning 539 inimest sai vigastada. Tegemist on kõrgeima ühe kuu näitajaga alates täiemahulise sõja algusest.