Mirošnikov

Olukord Slovjanski suunal halveneb.

Pärast seda, kui vastane vallutas suurema osa kõrgendikest Krõva Luka–Zakitne piirkonnas, sai ta võimaluse kontrollida ümbrust üsna suurel kaugusel. Põhjus on selles, et nad on kindlustanud end valitsevatel kõrgendikel.

Olukorda halvendab veelgi see, et meie garnisoni kõrgendike piirkonnast ei ole välja toodud ning see on jäänud kõrgendike ja jõe vahele lõksu.

Selle asemel tulevad kõrgematest kabinetidest käsud stiilis: „vallutage kõik tagasi ja taastage kaotatud positsioonid.“

Lühidalt öeldes võib Jampoli tragöödiale lisanduda ka Zakitne tragöödia.

Vastase sissetungid ja lähidistantsi jalaväelahingud toimuvad juba peaaegu Rai-Oleksandrivka keskosas. Tuletan meelde, et see küla on võtmetähtsusega Slovjanski–Kramatorski aglomeratsiooni lõunaosa kaitsel. Sest edasi jääb ainult Mõkolajivka, kus asub Slovjanski soojuselektrijaam (TES). Ainuüksi sellele asulale heidab vastane iga päev mitukümmend juhitavat lennupommi (KAB), pühkides seda maa pealt.

Kuid selle asemel, et sellel suunal lahingukorda tihendada, on meestel ainult käsud püsida poolümberpiiratud olukorras ning vallutada tagasi juba kaotatud positsioone, mis asuvad logistikast veelgi kaugemal.

Ütlen otse: kaotatud positsioonide kohta ei ole praegu vaja korraldada ametlikke juurdlusi, vaid päästa Donetski oblasti viimase Ukraina kontrolli all oleva aglomeratsiooni lõunaosa.

Kuni pole veel hilja, on veel võimalik päästa Rai-Oleksandrivka ja tihendada lahingukorda peamise löögisuuna kaitsel. Ja see ei ole minu arvamus. See on nende arvamus, kes seda suunda vahetult kaitsevad.