Mutšnõi
Kupjanski suund
Linnas jätkub aktiivne lahingutegevus ja olukord on dünaamiline. Vaenlase väed üritavad manööverdada Kupjanski põhja- ja loodeosas, kasutades liikumiseks, kanda kinnitamise katseteks ja isikkoosseisu koondamiseks üksikuid hoonestatud alasid.
Faktiliselt püüavad okupandid säilitada liikumisvõimalust üksikute kollete vahel. Osa vaenlase gruppidest on sunnitud pidevalt asukohta vahetama, kuna meie üksused avastavad nende liikumisi ja positsioonide sissevõtmise katseid. Mitte kõigil vaenlase gruppidel ei õnnestu takistamatult määratud punktidesse jõuda või sinna pikemalt püsima jääda.
Meie kasakad avastavad ja annavad lööke kohtadele, kuhu venelased võivad isikkoosseisu koondada – eriti on fikseeritud lööke majade pihta, mida vaenlane kasutas ajutiseks majutuseks, samuti vaenlase pihta nende liikumise ajal. Üksikuid tabamusi täheldati leivatehase lähedal ja staadioni väljaku mikrorajooni juures.
Seega jätkavad vallutajad linnasüdamiku hoonestuse sees tegutsemist väikeste gruppidena, üritades oma kohalolu laiendada ja stabiliseerida. Samal ajal on nende võimalused turvaliseks liikumiseks piiratud ning avastatud kogunemiskolded ja liikumismarsruudid saavad regulaarselt tulelööke.
Lahingud Kupjanski pärast jätkuvad! Olukorda ei tasu praegu tõlgendada lõppenuna või sellisena, kus linna üle on juba kujunenud lõplik kontroll. Ees ootab veel suur hulk lahingutööd ning olukorra edasine areng sõltub poolte võimest positsioone hoida, kontrollida linna hoonestuse võtmelõike ja tagada oma üksuste varustamist.
Družkivka suund
Olukord siin läheb muudkui keerulisemaks, vastane üritab mitte lihtsalt teha lokaalseid rünnakuid, vaid järk-järgult laiendada oma pealetungimistsooni, luues tingimusi pealetungi edasiseks arendamiseks. Värskete teadete kohaselt on Družkivka ja sellega piirnev Kostjantõnivka suund endiselt ühed kõige pingelisemad Donetski oblastis.
Peamine surve suund on praegu näha Petrivka poole. Tungimistsooni laiendamine selles piirkonnas on ohtlik selle tõttu, et rusnja (venelased) üritab samm-sammult suurendada oma kohalolu laiust, mitte jääda üksiku kitsa koridori piiridesse. Paralleelselt proovib vaenlane Torske'st idas liikuda tööstustsooni poole, laiendades sellega oma kontrollitavat territooriumi. Kui selline dünaamika säilib, võib see tekitada meie kaitsele täiendava probleemi tiibade terviklikkuse hoidmisega.
Edaspidi võivad vaenlase jaoks olulisteks piirideks saada Raiske ja Raiske teine (vtoroi). Nende tähtsus seisneb eelkõige selles, et edasiliikumine sellesse piirkonda võimaldab vastasel järk-järgult moodustada selgemalt väljendunud kiilu Družkivka suunas. Ehk siis räägitakse mitte ainult edasiliikumisest konkreetsel lõigul, vaid rinde enda konfiguratsiooni muutmisest: mida sügavamaks ja laiemaks see kiil muutub, seda suurema koormuse saavad meie kaitse külgnevad lõigud.
Eriti ebasoodne on selline sündmuste areng Mõkolajipillja (Mõkolajivka) jaoks. Asula on niigi keerulises seisus ning pidartšukkide (venelaste) kontrollitsooni edasine laiendamine võib maapealseid ühendusteid veelgi rohkem piirata. Sellisel juhul muutub logistika järjest keerulisemaks ja maapealsetel marsruutidel liikumine oluliselt riskantsemaks. Faktiliselt loob see eeldused olukorraks, kus üksuste varustamine tuleb maksimaalselt üle viia õhukomponendile, mis oma olemuselt ei suuda täisväärtuslikult asendada normaalset maapealset logistikat.
Just seetõttu hindaksin ma olukorda Družkivka suunal ohtude olemuselt samasuguseks nagu Dobropillja suunal, pluss-miinus. Mõlemal juhul ei seisne oht mitte ainult vaenlase edasiliikumise faktis, vaid selles, et tema kohalolu järkjärguline laiendamine võib perspektiivis luua tunduvalt tõsisemaid operatiivseid probleeme.
Dobropillja suund
Olukord Matjaševe asula piirkonnas eskaleerub järk-järgult, olemasoleva info kohaselt täitub asula järjest enam vaenlase jalaväega. Meie üksused jätkavad tööd avastatud sihtmärkide pihta, kuid tendents jääb ebasoodsaks: kui vastane suudab kanda kinnitada ja oma kohalolu kasvatada, võib Matjaševe juba lähiajal sisuliselt minna tema kontrolli alla.
See seab täiendavasse ohtu naaberasulad, kuna pärast sellel piiril kanda kinnitamist saab vastane võimaluse arendada edasist survet Dobropillja suunas. Seega nihkub lahingutegevuse iseloom järk-järgult otse linnale lähemale ja pideva kokkupõrke tsoon laieneb.
Eraldi märgitakse olukorda logistikaga – juurdevedu Dobropilljasse on juba oluliselt raskendatud vaenlase aktiivsuse tõttu peamistel marsruutidel. Saadud andmete kohaselt kasutab vastane ühel linna sissesõitu tagaval suunal ründegruppe ja hävitusvahendeid, konkreetselt lööksalka „Irlantsõ“ (Iirlased) ja nende „Šeršen“ (Vaablane) meeskonda. See tähendab, et tehnika ja transpordi liikumist piirkonnas ei saa enam vaadata tavapärase tagalategevusena – marsruudid on pidevas avastamise ja hävitamise ohus.
Eriti ohtlikuks teguriks jäävad fiiberoptilised FPV-droonid, mida russakid (venelased) aktiivselt tehnika ja transpordi jahtimiseks kasutavad. Selle tõttu võib igal logistikahäirel olla kaskaadiefekt: moona juurdeveo, rotatsioonide, evakuatsiooni ja üksuste varustamise keeruliseks muutumine mõjutab otseselt võimet hoida eesmisi positsioone.
Vennad, tähelepanelikkus olukorra ja liikumise suhtes on praegu kriitiliselt tähtis.
Lõuna-Donetski suund
Jätkub võitlus Mõrne asula pärast, mis on hetkel endiselt vaidlustatav tsoon (hall tsoon). Täielikust kontrollist asula üle on veel vara rääkida, kuna olukord sõltub otseselt mõlema poole tegevusest ja võimalusest seal kanda kinnitada.
Samal ajal on vastasel sellel lõigul praegu eelis tulekontrolli näol. Meie positsioonid saavad regulaarselt lööke, mis teeb nende pikaajalise hoidmise keeruliseks. Faktiliselt üritavad venelased süstemaatiliselt meie tulistamispunkte rivist välja lüüa ega lase organiseerida stabiilset kaitset vahetult Mõrne lähedal.
Kuid oluliseks teguriks jääb olukord asulast lääne pool. Osa sellest sektorist on juba meie kontrolli all, mis loob võimaluse manööverdamiseks ja liikumiseks Mõrne suunas. See on põhimõtteliselt tähtis, kuna kontrollitava territooriumi olemasolu läänes ei võimalda vastasel küla juurdepääse täielikult sulgeda ja annab meie jõududele võimaluse võitlust jätkata.
Seega jääb Mõrne aktiivse vastasseisu tsooniks, kus olukord pole veel lõplikult määratletud. Peamine probleem praegu on vastase eelis tulejõus ja pidev surve meie positsioonidele. Samal ajal annab lääne sektori kontrolli säilitamine võimaluse hoida kohalolu asula lähedal ega lase vaenlasel seda takistusteta endale võtta.
Lähim sündmuste areng sõltub suuresti sellest, kes suudab oma positsioonid stabiliseerida ja tagada neile katte. Kui vastasel õnnestub tugevdada tulekontrolli ja Mõrnes kanda kinnitada, raskendab see oluliselt meie jõudude edasist manööverdamist. Kui aga meie üksused säilitavad kontrolli läänes ja suudavad hoida ligipääse külale, siis võitlus Mõrne pärast jätkub ja selle lõpliku kontrolli küsimus jääb avatuks.
