UKR Mašovets

Borova ja Lõmani suunad

1️⃣ Vastase jõudude ja vahendite koosseis nendel suundadel:

Nende aluse moodustavad Venemaa väegrupeeringu GV „Zapad“ peamised jõud, nimelt:

🔺 1. tankiarmee tegutseb neil suundadel 2. motoriseeritud jalaväediviisi (1. ja 15. motoriseeritud jalaväepolk, 1. tankipolk) ning 4. tankidiviisi (12., 13. tankipolk ja 423. motoriseeritud jalaväepolk) üksustega;

🔺 20. üldväearmee tegutseb 3. motoriseeritud jalaväediviisi (252., 362. ja 752. motoriseeritud jalaväepolk, 237. tankipolk) ning 144. motoriseeritud jalaväediviisi (254., 283. ja 488. motoriseeritud jalaväepolk, 59. tankipolk) koosseisus;

🔺 25. üldväearmee tegutseb 67. motoriseeritud jalaväediviisi (31., 36. ja 37. motoriseeritud jalaväepolk, 19. tankipolk), 164. ja 169. eraldi motoriseeritud jalaväebrigaadi ning 11. eraldi tankibrigaadi koosseisus.

Lisaks ülaltoodud jõududele kasutatakse nendel suundadel aktiivselt ka nn mobilisatsioonireservi üksusi territoriaalvägede koosseisust (tasemel polk/pataljon). Enamasti on need kas integreeritud regulaarüksuste koosseisu või allutatud neile operatiivselt tugevduseks.

Peaaegu kõigis esimese ešeloni üksustes on moodustatud ründeüksused („ründekompanii“, harvem „ründepataljon“), mida kasutatakse aktiivselt ründeoperatsioonideks taktikalises tsoonis.

Jõudude jaotus suundade lõikes:

Borova suund:

▪️4. tankidiviis (1. tankiarmee)

▪️osa 2. motoriseeritud jalaväediviisi jõududest

▪️motoriseeritud jalaväediviisi põhijõud (20. armee)

▪️osa 144. motoriseeritud jalaväediviisi jõududest

Lõmani suund:

▪️144. motoriseeritud jalaväediviisi põhijõud

▪️osa 3. motoriseeritud jalaväediviisist

▪️motoriseeritud jalaväediviisi põhijõud (1. tankiarmee)

▪️kogu 25. üldvägedearmee (OA)

Sellest järeldub, et vägedegrupi GV „Zapad“ juhtkond koondab praegu oma põhipingutused just Lõmani suunale, kus on kaasatud kahe armee – 20. ja 25. – peamised jõud, kusjuures 25. armee tegutseb seal täies koosseisus.

2️⃣ Praegune olukord

Seda hinnatakse Ukraina relvajõudude jaoks üsna keeruliseks. 2025–2026. aasta suve- ja sügis-talvise pealetungi käigus on Vene vägedel nendel suundadel õnnestunud:

- murda läbi Oskili jõeni Kruhliakivka piirkonnas (sisuliselt lõigates pooleks senise suure Ukraina operatiivse sillapea Oskili vasakul kaldal ja Siverski Donetsi põhjakaldal Kupjanskist Bilohorivkani);

- jõuda Borova lähedastele lähenemistele kirde suunast (Borovska Andrijivka – Pervomaiske jooneni);

- likvideerida Ukraina sillapea Tšornõi Žerebetsi jõel (Serebrjanski metsanduse piirkond ja põhja pool), luua sinna oma sillapea ning murda sealt edasi Lõmani lähistele kirde suunast (jooneni Serednie – Drobõševe ja Kolodjazi piirkonda);

- edeneda mööda Siverski Donetsi põhjakallast, vallutada Torske ja Zaretšne, alustada lahinguid Jampoli pärast ning jõuda oma eesliini jalaväeüksustega Lõmani kaguservani ning Lõman–Zakõtne maanteeni, samal ajal pidades lahinguid Dibrova ja Ozernõi pärast.

Praeguse seisuga püüab Venemaa vägede Svatove grupp (mille aluseks on 1. tankiarmee 4. tankidiviis ning osa 20. armee 3. motoriseeritud jalaväediviisi jõududest) laiendada oma läbimurde „kaela“ Oskili suunas, viies läbi aktiivseid pealetungioperatsioone Lozova–Borova suunal. Ilmselt on nende eesmärk jõuda Novoplatonivka – Šõikovka – Nižne Solone – Podlimani piirkonda, mis tähendaks ka Borova vallutamist.

Samas on 20. armee juhtkond sunnitud oma tegevusvööndis lahendama kahte eri suundades paiknevat ülesannet:

- püüab 3. motoriseeritud jalaväediviisi jõududega murda läbi Katerynivka–Hrekivka joonelt Hrekivka–Izjumske suunas ning edasi loodesse, möödudes Novojehorivka kõrgendikest lõunast ja toetades 1. tankiarmee 4. tankidiviisi pealetungi Borova suunal;

- samal ajal püüab 144. motoriseeritud jalaväediviisi (tugevdatuna osa 2. motoriseeritud jalaväediviisi jõududega) abil „isoleerida“ Ukraina relvajõudude Lõmani kaitsepiirkonda loode suunalt, rünnates Šandriholove–Drobõševe ja Novoselivka–Jarova suundadel ning avaldades samal ajal frontaalset survet põhjast Kolodjazi–Stavkõ suunal.

Venemaa 25. armee (OA) ründab sisuliselt otse idast kogu Lõmani kaitsepiirkonda, püüdes samal ajal haarata seda ka kagust, tegutsedes piki Siverski Donetsi jõge.

Eelmise nädala jooksul (17.03–19.03) tegi vastane mõlemal suunal (vähemalt kuuel lõigul) mitu sihitud, kuid vähe edukat katset murda Ukraina kaitset taktikalises tsoonis, kasutades eesliini ründeüksusi, sealhulgas soomustehnikat (25–28 ühikut) ning erinevaid liikuvvahendeid (mootorrattad, ATV-d, bagid jne, kokku kuni 90–95 ühikut). Rünnakud toimusid järgmistes suundades:

* Borovska Andrijivka piirkonnast Novoplatonivka ja Borova suunas;

* Pervomaiske piirkonnast Šõikovka suunas;

* Hrekivka piirkonnast Druželjubivka suunas;

* Serednie piirkonnast Oleksandrivka suunas;

* Šandriholove–Derilove piirkonnast Drobõševe suunas;

* Kolodjazi piirkonnast Stavkõ suunas.

Armee tegevusvööndis jätkasid selle eesliini ründeüksused ägedaid lahinguid Jampoli pärast, kus Ukraina väed olid mõni päev enne seda edukalt vasturünnanud. Samuti täheldati selle armee jalaväegruppe Lõman–Zakõtne maantee ääres ning Dibrova–Ozernõi joonel. Märgati aktiivseid väikeste jalaväegruppide „läbitungimiskatseid“ Zaretšne–Lõman suunal ning Lõmani kaguservas (Višņeva ja Partõzanska tänava piirkonnas).

Venemaa „allikate“ teated nende ründeüksuste tungimisest ja kinnistumisest Lõmani põhjaosas (Kozatski ja Desantnike kangelaste põiktänavate ning Podstepna tänava piirkonnas) ei vasta tõenäoliselt tegelikkusele. Ka Drobõševes ei ole Vene väed ilmselt olukorda „tasandanud“, kuigi üksikud väikesed jalaväegrupid võivad viibida Slobožanska tänava alguses.

3️⃣ Väljavaated

On üsna ilmne, et lähiajal püüab Venemaa väegrupeeringu GV „Zapad“ juhtkond minna üle Lõmani sillapea pärast peetavate lahingute „otsustavasse faasi“, mis tähendab sisuliselt Lõmani ründamist ja vallutamist. See, et samal ajal on eraldi tegutsev Svatove väegrupp aktiveerunud Borova suunal, tõenäoliselt seda üldpilti ei muuda.

Vastase jõudude ja vahendite jaotus operatsioonipiirkonnas kinnitab seda üsna üheselt. Praegu tegutsevad nii 1. tankiarmee kui ka 20. armee laialt venitatud rindelõikudel – Kupjanski, Borova ja Lõmani suunal. Ainult viimasel on aga koondatud ja täielikult lahingusse viidud eraldi, spetsiaalselt selleks eraldatud armee – 25. üldväearmee.

Nagu ma varem kirjutasin, on lähitulevikus Lõmani pärast peetavate lahingute puhul mitu olulist tegurit, sealhulgas:

Ukraina relvajõudude stabiilne kontroll Slovjanski soojuselektrijaama, Mõkolajivka ja Rajhorodoki piirkonna üle, mis võimaldab neil säilitada enam-vähem toimiva logistika Lõmani kaitsepiirkonnale Siverski Donetsi lõunakaldalt.

Seetõttu on üsna tõenäoline, et lähiajal püüab vastane väga aktiivselt tulejõuga mõjutada Rajhorodok – Staryi Karavan – Starodubivka – Slovjanski soojuselektrijaama piirkonda, sealhulgas kasutades taktikalist ja armeelennuväge.

Ukraina Lõmani kaitsepiirkonna stabiilne haaramine loode- ja kagusuunast Venemaa 20. ja 25. armee poolt võib oluliselt hõlbustada edasist rünnakut. Seetõttu püüab Venemaa 20. armee tõenäoliselt enne Lõmani otsest ründamist täielikult hõivata Jarova – Novoselivka – Drobõševe – Prõšõbi piirkonna, kusjuures Drobõševe saab selles kontekstis tõenäoliselt võtmekohaks. Samuti on võimalikud katsed jõuda Oleksandrivka – Sosnove joonele ja murda läbi Svjatohirski suunas.

Sarnastest kaalutlustest lähtuvalt tuleb hinnata ka Venemaa 25. armee tegevust, mis püüab iga hinna eest hoida oma eesliini üksusi Dibrova ja Ozernõi piirkonnas, säilitades kontrolli metsade üle Jampolist põhja ja lääne pool. Samas raskendab Ukraina jätkuv vastupanu Jampolis oluliselt 25. armee ülesandeid, kuna see seob nende üksused tiival, mis olid juba suunatud Lõmani lõuna- ja kaguserva poole.

Praeguseks ei ole ei Venemaa 20. ega 25. armee suutnud tagada kindlat ja usaldusväärset Lõmani kaitsepiirkonna haaramist loode- ja kagusuunast, hoolimata vastupidistest väidetest Vene poolelt.

Vastane ei ole veel vallutanud ei Jarovat, Oleksandrivkat ega Sosnovet; lahingud käivad Drobõševe ja Novoselivka pärast ning ka sillapea laiendamine Nitriuse jõe ääres Serednie piirkonnas edeneb väga vaevaliselt.

Samuti on Venemaa 25. armee sunnitud pidama raskeid lahinguid mitte ainult Lõman–Zakõtne maantee ümbruses, vaid ka Jampoli piirkonnas, selle asemel et valmistuda läbimurdeks Lõmani kagusuunast.

On veel üks tegur, millel on oluline mõju olukorra edasisele arengule Lõmani piirkonnas – Venemaa 3. armee tegevus GV „Lõuna“ väegrupeeringu koosseisus, mis ründab mööda Siverski Donetsi lõunakallast Slovjanski suunas.

On ilmne, et selle armee ülesannete hulgas on ka 25. armee toetamine Lõmani suunal. Nagu eespool mainitud, on Ukraina logistika säilitamine Rajhorodoki, Slovjanski soojuselektrijaama ja Starodubivka kaudu üks Lõmani kaitse võtmetegureid.

Tundub, et ka Venemaa 3. armee juhtkond mõistab seda. Seda näitavad nende ründeüksuste visad katsed murda läbi Zakõtne – Krõva Luka ja Platonivka – Kalennõkõ suunal. Sisuliselt püüab see armee liikuda Piskunivka – Starodubivka ning Mõkolajivka suunas, samuti Slovjanski soojuselektrijaama poole.

Praegu toimuvad Krõva Luka ja Kalennõkõ piirkonnas ägedad vastastikused lahingud. Ukraina väed püüavad takistada Vene ründeüksuste edasiliikumist Mõkolajivka ja Piskunivka suunas. Lahingud on vahelduva eduga, kuid Vene vägede eesliini üksused on juba umbes 6 km kaugusel Piskunivkast ja 9 km kaugusel Mõkolajivkast.

Kokkuvõtteks…

On ilmne, et Venemaa väegrupeeringu GV „Zapad“ juhtkond ei saa Lõmani ründamisega ajaliselt liialt venitada. Tõenäoliselt peab ta enne „suure üldpealetungi“ alustamist Slovjanski ja Kramatorski suunal tagama selle aglomeratsiooni kirdepoolse tiiva, mis tähendab kogu Ukraina Lõmani sillapea likvideerimist.

Vastasel juhul oleks GV „Lõuna“ väegrupeeringu 3. armee pealetung Slovjanski suunas otse idast väga raskendatud. Veelgi enam – kui Vene väed ei suuda Lõmani sillapead likvideerida, muutub nende 20. armee olukord, mis on juba praegu äärmuseni üle venitatud (nii et seda tuli varem isegi tugevdada 1. tankiarmee 2. motoriseeritud jalaväediviisi üksustega), veelgi keerulisemaks.

See armee on juba praegu sunnitud tegutsema lahknevatel suundadel, kus tuleb samaaegselt pöörata oma tiibu vastassuundades – nii Borova (kagust) kui ka Lõmani (põhjast ja loodes) suunas.

Nii palju kui aru saada, ei ole pealetung Slovjanski ja Kramatorski vastu enam kaugel – tõenäoliselt võib see alata kevade lõpus või suve alguses. Samas ei ole „Zapad“ väegrupeering sisuliselt siiani täielikult lõpetanud isegi ettevalmistusi Lõmani ja selle ümbruse ründamiseks.