Mašovets

Novoaleksandrovka suund

Venemaa väejuhatus püüab oma väegrupp GV „Vostok“ 36. üldväearmee (ÜVA) vastutusalas takistada Ukraina relvajõudude eesliiniüksuste edasitungi Huljaipole – Velõka Novosilka maantee suunas ning võimaluse korral taastada oma vägede olukorra sellisena, nagu see oli enne Ukraina relvajõudude vasturünnakute algust sellel suunal paar kuud tagasi.

Praeguseks on vastasel ilmselt õnnestunud täita esimene ülesanne – stabiliseerida olukord taktikalises tsoonis, sest Ukraina relvajõudude eesliiniüksuste ja jalaväegruppide edasitung sellel suunal on sisuliselt peatunud. Kuid teise ülesande – oma eesliiniüksuste varasema olukorra taastamisega – ei ole vastane seni toime tulnud.

Kogu Venemaa 36. ÜVA vastutusalas käivad üsna ägedad vastastikused lahingud poolte väikeste jalaväegruppide vahel, kus mõlemad pooled kasutavad intensiivselt taktikalisi droone, suurtükiväge ja muid tulevahendeid.

1️⃣ Lisaks 36. ÜVA enda koosseisu kuuluvatele üksustele – 5. eraldiseisev tankibrigaad, 37. eraldiseisev motolaskurbrigaad ja 30. eraldiseisev suurtükiväebrigaad – on vastase juhtkond selle armee vastutusalas üsna aktiivselt kasutanud ka täiendavaid tugevduseid. Eelkõige:

• seal on fikseeritud 35. ÜVA (GV „Vostok“) koosseisu kuuluva 69. eraldiseisva kattebrigaadi üksusi;

• samuti osa 120. merejalaväediviisi jõududest.

Lisaks sellele fikseeriti Ukraina vasturünnakute tõrjumise ajal, eelmise kuu ja käesoleva kuu alguses, 36. ÜVA vastutusalas ka üksikuid territoriaalvägede (TrV) ja mobilisatsioonireservi (MR) üksusi. Vähemalt kaks eraldiseisva motolaskur-/laskurpolgu või -pataljoni tasemel formeeringut (omsp/osp – omsb/osb) viibisid samuti 36. ÜVA vastutusalas.

Olukorra stabiliseerimiseks oma 36. ÜVA vastutusalas võis Venemaa GV „Vostok“ juhtkond kasutada ka osa oma operatiivreservist (35. ÜVA 38. eraldiseisvat motolaskurbrigaadi). Selle üksusi on siiski peamiselt täheldatud – ja täheldatakse ka praegu – GV „Vostok“ 5. ÜVA vastutusalas, mis ründab Huljaipole suunal.

Praegu kaalub vastase juhtkond (tõenäoliselt GV „Vostok“ tasandil) ilmselt siiski võimalust kasutada osa 36. ÜVA vastutusalale koondatud ja seal paiknevatest jõududest muudel suundadel, kuna nende hinnangul on peamine ülesanne – selle armee vastutusala taktikalise tsooni stabiliseerimine – täidetud.

Lähtudes aga tegelikust ja objektiivsest olukorra hinnangust, nimetaksin ma seda stabiliseerumist siiski küllaltki ebakindlaks, sest mitmel selle suuna lõigul jätkuvad taktikalises tsoonis endiselt väga ägedad lahingud.

2️⃣ Praegust olukorda Novoaleksandrovka suunal iseloomustab mõlema vastaspoole selge soov saavutada olulisi tulemusi, eelkõige oma eesliiniüksuste taktikalise olukorra märgatava parandamise kaudu. Täpsemalt:

- Ukraina relvajõud, kellel õnnestus varasemate aktiivsete ja intensiivsete vasturünnakutega mitte ainult peatada vastase edasitung loodesuunas, vaid ka tõrjuda ta kogu tema 36. ÜVA vastutusalas Voltšja jõe joonelt lõuna poole, püüavad kindlustada saavutatud positsioonid ja kaitseliinid ning samal ajal säilitada võimaluse jätkata ründetegevust üldsuunas kagusse.

- Venemaa väejuhatus omakorda püüab likvideerida mitu Ukraina relvajõudude kiilu oma taktikalisse kaitsesüsteemi ning samal ajal taastada oma eesliiniüksuste edasitungi Jantšuri jõe mõlemal kaldal loodesuunas, samuti üldsuunal Zaporižžja – Verbove.

Nende teineteist välistavate eesmärkide tulemusena käivad praktiliselt kogu Venemaa 36. ÜVA vastutusalas rasked ja visad vastastikused lahingud taktikalises tsoonis, kus edu saadab vaheldumisi mõlemat poolt. Eelkõige:

- Ilmselt õnnestus Ukraina relvajõudude eesliiniüksustel ja jalaväegruppidel lühikese rünnakuga vabastada suurem osa Berjozovest ning isegi veidi edasi liikuda külast kagusse. Vastane suutis siiski tõenäoliselt säilitada mitu väikest jalaväegruppi Berjozove edelaäärel ja isegi sellest loodes.

- Novonikolajevka ja Kalinovskoje piirkonnas käivad ägedad lahingud. Venemaa ründegrupid, tegutsedes Zaporižžjast, püüavad pidevalt minna Novonikolajevka kaguosa ja sellest lõuna pool asuvat piirkonda hoidvate Ukraina üksuste tiivale ning ründavad järjepidevalt Kalinovskojet idast. Seni hoiavad Ukraina relvajõud oma positsioone, kuid Novonikolajevkas ja Kalinovskoje põhjaservas on juba fikseeritud Venemaa vägede väikesed jalaväegrupid (2–4 sõdurit). Ilmselt on vastase tegevuse eesmärk täielikult likvideerida Ukraina relvajõudude kiil Novonikolajevka piirkonnas ja suruda nad põhja poole tagasi.

Venemaa eesliiniüksuste probleem selle ülesande täitmisel seisneb selles, et Ukraina relvajõudude kohalik (taktikaline) juhtkond mõistab vastase kavatsusi väga hästi. Seda kinnitavad ilmekalt edukas rünnak Berjozovele ning Ukraina relvajõudude regulaarsed kohalikud rünnakud lõunasuunal Ternove piirkonnas. Nende õnnestumise korral võivad juba Ukraina üksused jõuda Novonikolajevkat ja Kalinovskojet ründavate Venemaa üksuste tagalasse.

- Täpselt samasugune olukord on ka teise Ukraina relvajõudude kiilu ümber Novogrigorjevka piirkonnas, kus vastane püüab samuti minna Ukraina eesliinipositsioonide ümber idast ja kirdest, tegutsedes sisuliselt mööda Dnipropetrovski ja Zaporižžja oblasti halduspiiri.

Ka nende tegevuste tulemused ei ole seni muljetavaldavad. Välja arvatud mõned väikesed sissemurded metsaribades külast põhja ja kirde poole paarsada meetrit, ei ole vastane enamat saavutanud.

Samas tuleb märkida, et Novogrigorjevka ja Novonikolajevka vahelisel lõigul on vastasel Ukraina üksuste taktikalises tagalas korraga mitu väikest ja väga väikest blokeeritud jalaväegruppi (hinnanguliselt kuni neli), mis ilmselt suutsid sinna märkamatult tungida niinimetatud positsioonidevaheliste alade kaudu.

Näiteks Kalinovskojest läänes hoiavad mitu Venemaa infiltratsioonigruppi jätkuvalt ümberpiiratuna umbes 800 meetri pikkust metsariba. Kõige põhjapoolsem selline grupp on endiselt fikseeritud isegi Verbove piirkonnas (rohkem kui 6 km kaugusel Venemaa eesliinipositsioonidest Novogrigorjevkast kirdes).

- Mõlemal pool Jantšuri jõge käivad samuti üsna aktiivsed lahingud taktikalises tsoonis. Vene väed püüavad ilmselgelt suruda Ukraina relvajõudude eesliiniüksused Uspenivka ja Novovasõlivske piirkonnast võimalikult kaugele põhja poole, et vähemalt osaliselt vabastada enda jaoks oluline rokaadtee (Huljaipole – Velõka Novosilka maantee) kohas, kus see ületab nimetatud jõe.

Pärast seda, kui Ukraina relvajõud taandusid Rõbnest ning Venemaa jalaväegruppidel õnnestus hõivata osa Krasnogorskest (sisuliselt oli Venemaa vägede kuu aega kestnud intensiivsete „läbitungivate“ tegevuste tulemuseks edasiliikumine mõlemal pool Jantšuri jõge kuni 1 km), raugesid Venemaa edasised vasturünnakud sellel suunal.

Seevastu Zlahoda ja Dobropillja vahelisel lõigul õnnestus vastasel taas edukalt läbi viia järjekordse oma ründe-„infiltraatorite“ grupi „läbitungimine“ (fikseeritud on kuni 6 sellist gruppi). Suurimad neist (5–6 „keha“, mõned neist võivad olla isegi kuni 10-mehelised) on nähtavasti sisse seadnud positsioonid erinevates metsaribades ja juhuslikult ette sattunud varjetes Dobropillja, Novoje Zaporižžja ning Sladkest loodes.

Seega võib tõdeda, et formaalselt näib olukord kogu Novoaleksandrovka suunal praegu üsna stabiilne. Ilmselt tegelevad mõlemad pooled peamiselt oma eesliiniüksuste ja allüksuste positsioonide „taktikalise parandamisega“.

3️⃣ Üldisi (operatiiv-taktikalisi) väljavaateid silmas pidades näib see stabiilsus siiski üsna ebakindel.

On ilmne, et kui üks pooltest saavutab mingi olulise „taktikalise paranemise“, püüab ta seda kohe arendada operatiivtasandi eduks.

Vähemalt vastase juhtkond näitab praegu just sellist valmisolekut, olles koondanud 36. ÜVA vastutusalale kuni neli brigaadi (sealhulgas tankibrigaadi) ning toonud sinna ka osa 120. merejalaväediviisi jõududest (oma strateegiliste reservide koosseisust). Tasub märkida, et PRAEGU ei paiguta vastane isegi osa neist jõududest teistele suundadele ümber. Kuigi loomulikult võib ta seda teha, kui peab (muidugi ainult „ajutiselt“) praegust stabiliseerumist sellel suunal enda jaoks vastuvõetavaks tulemuseks.

Arvan, et otsustavaks teguriks selles küsimuses saab Venemaa juhtkonna hinnang Ukraina sellel suunal tegutseva väekoondise juhtkonna edasistele plaanidele ja kavatsustele. Ilmselgelt ei soovi Venemaa väegrupp GV „Vostok“ juhtkond, et kõige ebasobivamal hetkel (näiteks „hüpoteetiliselt triumfaalse“ lähenemise haripunktis Slovjanski–Kramatorski linnastule) „valguks“ paar värsket Ukraina brigaadi välja Venemaa 5. ÜVA paremale tiivale ja tagalasse. Eriti arvestades Ukraina relvajõudude ründedroonide massiivset mõju vägefehrupp GV „Vostok“ ja GV „Dnepr“ operatiivtagalale ehk kogu lõunapoolses operatsioonitsoonis.

Siin joonistub välja üsna loogiline ahel: suvi – kuumus – vesi (mida kütusepuuduse tõttu muutub väga keeruliseks või isegi võimatuks õigel ajal ja vajalikus koguses kohale toimetada), seejärel lahinguvõime järkjärguline langus. Mitmesuguseid toiduaineid, varuosi ja laskemoona tingimustes, kus varustusteid (sealhulgas operatiivseid ühendusteid) tugevalt rivist välja lüüakse, ei hakka ma isegi mainima. Seejuures, mida intensiivsemalt vastane lahingutegevust jätkab, seda kiiremini tema väed sellistes tingimustes lahinguvõimet kaotavad.

Seetõttu tuleb silmas pidada, et MÕLEMA Venemaa vägedegrupeeringu, sealhulgas ka GV „Vostok“, juhtkond teeb kõik võimaliku, et just sellist olukorra arengut ära hoida.