Alex

Olukord välispoliitilistes suhetes Poolaga on järjekordne näide sellest, et liitlastele ei tasu kunagi täielikult lootma jääda ega eeldada, et nad annavad meile kõik vajaliku ja katavad kõik vajadused. Ükskõik kui tugev ka ei oleks praeguse valitsuse või rahva toetus, võib ühel hetkel kõik pea peale pöörduda – ja see toimib mõlemas suunas.

Nii juhtus Slovakkia ja Tšehhiga, teatud määral ka Ungariga, ning nüüd on ka Poola praegune juhtkond liitunud nende klubiga, kes on oma seisukohti muutnud.))

Põhimõtteliselt on see sama nagu inimestevahelistes suhetes, ainult palju suuremas mõõtkavas. Kuid kõige taga on ikkagi sama inimloomus. Moraal on lihtne – ära lõdvesta valvsust ega looda, et keegi teine lahendab sinu probleemid sinu eest, või isegi osa neist.))

P.S. Huvitav saab olema jälgida, kuidas Poola ja Ukraina suhted ning Poola abi edaspidi arenevad. Miski ütleb mulle siiski, et suurt üksmeelt seal ei teki, kuid sõda Poolaga (nagu mõned „teadjad“ levitavad) samuti ei tule.)))