Petrenko

Venemaa löögid Ukraina logistika pihta omandavad süsteemse iseloomu. Põllumajandusministri Tarass Võssotski sõnul on tinglikult hävitatud umbes 90% logistikast, mille kaudu toidukaupade jaemüügiketid oma varustust korraldasid. Jutt käib eelkõige kaasaegsetest jaotuskeskustest ja logistikavõimekusest, mitte 90%-st kõigist riigi ladudest.

Ainuüksi viimastel päevadel on löögi alla sattunud „Nova Pošta“, „Epicentri“, Rosheni, Comfy, „Fora“, „Avrora“, „Kolo“ ja teiste ettevõtete objektid. Kahjustada ja hävitada saavad kaupade laod, jaotuskeskused ning muud tarneahela osad. 28. augustil rünnakud jätkusid: muu hulgas tabati „Epicentri“ objekti Zaporižžjas.

Kaubandusketid korraldavad oma logistikat ümber, lähevad üle otsetarnetele tootjatelt, kasutavad teisi ladusid ning kaupade „ratastelt“ tarnimist. Seetõttu ei ole praegu süsteemset toidukaupade puudujääki oodata. Kuid selline logistika on märksa keerukam ja kallim. Selle tulemusena kasvavad ettevõtete kulud transpordile, ladustamisele, reservvarude loomisele ning hävitatud taristu taastamisele. Osa neist kuludest kajastub paratamatult lõpuks ka kaupade hinnas.

Ukraina andis augustis Venemaa naftatöötlemisele rekordarvu lööke. Bloombergi arvutuste kohaselt langes kuu jooksul Venemaa kütuseettevõtete vastu vähemalt 21 rünnakut – see on ühe kuu suurim näitaja. Löögi alla sattus neli Venemaa kümnest suurimast naftatöötlemistehasest. Selle tulemusena langes augustis nafta keskmine töötlemismaht umbes 3,8 miljoni barrelini ööpäevas – peaaegu madalaimale tasemele enam kui 20 aasta jooksul. Võrdluseks: eelnevatel suvekuudel töötlesid Venemaa naftatöötlemistehased umbes 5,3–5,5 miljonit barrelit ööpäevas.

Viimased löögid jätkavad seda kampaaniat. 25. augustil sai kahjustada Rostovi oblastis asuv Novosahtinski naftatöötlemistehas, misjärel ettevõte peatas töö. Samal päeval puhkes Krasnodari krais tulekahju Afipski naftatöötlemistehases. 26. augustil peatas pärast rünnakut nafta töötlemise „Lukoili“ Kstovo naftatöötlemistehas – NORSI, üks Venemaa suurimaid bensiinitóotjaid. 28. augusti öösel andsid Ukraina väed löögi Jaroslavli naftatöötlemistehasele „Slavneft-JANOS“ – ühele Venemaa viiest suurimast naftatöötlemistehasest.

Nende löökide tagajärjed kajastuvad otseselt Venemaa siseturul. Bloombergi andmetel vähenes bensiini tootmine ja tarned Venemaa siseturule augusti esimese kolme nädala jooksul aastases võrdluses peaaegu 20%. Diislikütuse tootmine vähenes enam kui 23%, kuid selle tarned Venemaa-siseselt vähenesid vaid umbes 3% – suuresti tänu ekspordipiirangutele. Venemaa võimud on juba keelanud suurema osa bensiini ekspordi kuni 2027. aasta jaanuari lõpuni ning diislikütuse eksporti tootjate poolt piiratakse vähemalt augusti lõpuni; arutatud on nende piirangute pikendamist ka septembrisse.

Bensiiniprobleeme registreeritakse praegu juba kümnetes Venemaa piirkondades. Augustis, pärast olukorra ajutist paranemist juuli lõpus, tekkis uus puudujäägilaine. Probleemid jõudsid ka Moskvasse ja Moskva oblastisse: 19.–20. augustil registreeriti tundidepikkuseid järjekordi, mõned järjekorrad ulatusid umbes kilomeetri pikkuseks ning osa tanklaid oli suletud või müüs ainult diislikütust. Ka hinnad jätkavad tõusu.

Seega avaldavad Ukraina löögid Venemaa naftatöötlemisele juba täiesti mõõdetavat majanduslikku mõju. Venemaa kompenseerib tootmisvõimsuste vähenemist ekspordikeeldude, kütuse ümberjaotamise piirkondade vahel ning kahjustatud naftatöötlemistehaste remondiga, kuid praeguse rünnakute intensiivsuse püsimisel jätkub surve kütuseturule. Siin on oluline just kumulatiivne mõju: samal ajal kui ühed ettevõtted pärast remonti taas tööle hakkavad, saavad uued naftatöötlemistehased kahjustada. Viimane löök Jaroslavlis asuvale JANOS-ele näitab, et Ukraina kampaania jätkub ning hõlmab juba mitte ainult Venemaa lõuna- ja piirialade naftatöötlemisettevõtteid, vaid ka suuri tehaseid Venemaa territooriumi sügavuses.