Mutšnõi

Slovjanski suund: Olukord Mõkolajivka ümbruses muutub järk-järgult üha ohtlikumaks. Vastane jätkab süstemaatilisi lööke raskete FAB-1500 juhitavate lennukipommidega mitmekorruseliste elamute pihta. Sellised rünnakud on muutunud peaaegu igapäevaseks ning neil on selgelt arusaadav taktikaline eesmärk – mitte üksnes tekitada purustusi, vaid võtta asulalt juba ette ära kohad, mida saaks kasutada kaitseks, võitlejate paigutamiseks, juhtimispunktidena või ressursside koondamiseks. Sisuliselt on vastane alustanud maastiku ettevalmistamist juba enne suurema pealetungi katseid.

Seetõttu ei kajasta info, mida praegu näitavad mõned kaardid ja allikad, enam täielikult sündmuste tegelikku dünaamikat. Olukord muutub kiiremini, kui avalikke kaarte jõutakse uuendada, ning peamised protsessid toimuvad praegu mitte ainult lahingukontakti joonel, vaid ka tulevase lahingupiirkonna ettevalmistamisel.

Olemasolevate andmete kohaselt jätkavad vastased Mõkolajivka lähisteede sondeerimist ning lähenevad asulale järk-järgult. Eesmärgini on jäänud hinnanguliselt umbes 6 kilomeetrit. Edenemine ei tule vastasele kergelt – tempo on endiselt aeglane ning pealetungikatsed kulgevad suurte raskustega. See ei muuda siiski üldist suundumust: kuni pealetung on pidurdunud, püüavad venelased tulevase võimaliku lahingupiirkonna maksimaalselt purustada. Selline taktika võimaldab neil edasise edenemise korral siseneda juba peaaegu täielikult hävitatud hoonestusalale, kus meie võitlejatel on linnataristut tõhusa kaitse korraldamiseks märksa keerulisem kasutada. Seetõttu ei ole tõenäoline, et massilised löögid Mõkolajivka pihta lähiajal lakkaksid.

Kramatorski suund: Kramatorski ümbruses suurendab vastane järk-järgult spetsialiseeritud FPV-drooniüksuste kohalolekut. Lisaks varem mainitud mehitamata süsteemide vägede (ВБС) pataljonile „Orjol“ on sellel suunal täheldatud veel ühe üksuse – „Neman“ – ilmumist. See võib viidata droonikomponendi tugevdamisele ja jõudude koondamisele just selleks, et avaldada süstemaatilist mõju meie üksuste logistikale ja varustusmarsruutidele.

Selliste meeskondade peamine ülesanne ei ole positsioonide otsene ründamine, vaid transpordi, varustusteede, tehnika ajutiste koondamiskohtade, sidevahendite ja teiste oluliste tagalaelementide metoodiline avastamine ning hävitamine. Seetõttu suureneb Kramatorski ja selle ümbruse teatud piirkondades järk-järgult risk igasugusele liikumisele. Vastane püüab luua olukorra, kus isegi tavapärane logistika muutub keerulisemaks ja ohtlikumaks.

Võitlejatel tuleb liikumisel maksimaalselt järgida ohutusmeetmeid: vältida pikki peatusi, mitte jätta sõidukeid varjamata avatud maastikule, kasutada varjendeid ning arvestada pidevalt FPV-droonide rünnakute ohuga. Praegustes tingimustes on just distsipliin, hajutamine ja oskuslik maskeerimine peamised tegurid, mis võimaldavad vähendada vastase drooniüksuste tegevusest tulenevaid kaotusi.

Harkivi suund: Juba võib öelda, et vastase „Molnija-2“ tüüpi droonid suudavad lennata kuni Pivnitšna Saltivka piirkonnani. Seda kinnitavad vastase avaldatud kaadrid, millel on jäädvustatud sõiduki tabamine just sellise relvasüsteemiga. See näitab, et vastane suurendab järk-järgult ründavate FPV-platvormide kasutamise ulatust Harkivi territooriumil.

Eraldi tasub tähelepanu pöörata Venemaa poole avaldustele, milles räägitakse avalikult kavatsusest anda FPV-droonidega lööke mitmekorruseliste elamute ülemiste korruste pihta, põhjendades seda väitega, et seal paiknevad väidetavalt Ukraina droonioperaatorid. Selliseid avaldusi võidakse kasutada tulevaste rünnakute infokattena elamupiirkondade vastu. Ei saa välistada, et selle ettekäände varjus püüab vastane tugevdada tsiviilelanikkonna terroriseerimist, kasutades täppislööke linnataristu vastu.

Samuti juhtisin varem tähelepanu sellele, et üheks murettekitavaks märgiks võib saada FAB-pommide kasutamine Harkivi vastu. Praegu ei ole veel võimalik lõplikult kinnitada kasutatud laskemoona tüüpi – ei saa välistada, et tegemist oli hoopis KAB-iga, kuid objektiivsete järelduste tegemiseks on vaja täiendavaid kinnitusi. Kui ilmuvad kaadrid vastase luuredroonidelt või muud kontrollitud materjalid, saan täpselt kindlaks teha, millist relva kasutati ja milline vastase üksus löögi sooritas.

Praegu jälgin olukorra arengut tähelepanelikult ega tee ennatlikke järeldusi enne kinnitatud andmete ilmumist. Siiski on juba näha suundumus laiendada ründedroonide kasutamist Harkivi vastu, mis tähendab, et oht linna rindeäärsetele piirkondadele kasvab järk-järgult.