Alex

Vastane hakkab tasapisi oma „piidreid“ säästma ja väärtustama.

Ilmselt annab teatav isikkoosseisu puudus juba tunda – kui sind sunnitakse jätkama pealetungikatseid lahinguväljal, tuleb hakata oma „lihakehasid“ säästma, eriti olukorras, kus umbes pooled neist surevad teadmata asjaoludel juba enne, kui nad üldse oma jalaväepositsioonidele jõuavad. 

Praegu hakkavad nad tasapisi väärtustama iga oma „bomži“ [bomž- slängis a-sotsiaal] või lihtsalt püüavad kõigi võimalike jõudude ja vahenditega täita neile antud ülesandeid. Seetõttu saadavad nad iga jalaväelast hoolikalt mitte ainult Mavic-tüüpi droonidega, vaid ka püüdurdroonidega, et hävitada meie rasked droonid ründepommitajad.

Veel hiljuti oli vastase isikkoosseisu eesliinile toimetamise korraldus maksimaalselt organiseerimata – sisuliselt hulkusid 5–7 km kaugusel lahingukontakti joonest lihtsalt juhuslikud tegelased, enamasti täiesti kaootilises korras, oodates seal oma surma.