Mutšnõi

🇺🇦 Lõuna-Donektsi suund: Sel rindelõigul muutub olukord vastase jaoks järk-järgult keerulisemaks! Perebuda ja Komar on faktiliselt üle minemas halli tsooni, mis viitab sellele, et vaenlane on kaotanud stabiilsuse ja võimaluse neid asulaid täisväärtuslikult hoida. Kui vastane ei suuda lähiajal siia täiendavaid jõude juurde tuua ja kaitset stabiliseerida, võib tema olukord edaspidi veelgi halveneda.

Eraldi jäävad Fedorivka ja Vessele — mõlemad asulad on praegu rippuvas seisus, kus olukord võib muutuda sõltuvalt poolte edasisest tegevusest. Just siin tekib piidritel praegu konkreetne probleem: neil on vaja üheaegselt hoida olemasolevaid positsioone ja reageerida meie survele naaberlõikudel.

Samal ajal on Jalta ja Zaporižžja täielikult meie kontrolli all. Siin on olukord juba selgem, meie kohalolek on stabiilne, positsioone hoitakse ja kultidel ei õnnestu esialgu luua tingimusi nende tõsiseks kõigutamiseks.

Mis puudutab Datšnet, siis praeguse dünaamika põhjal otsustades võib sellest saada järgmine oluline punkt sündmuste arengus sellel suunal. Esialgu ilma kiirustavate järeldusteta, aga Datšne — coming soon.

🇺🇦 Dobropillja suund: Olukord flangidel on mõnevõrra stabiliseerunud: üksikud infiltratsioonitsoonid on muutunud väiksemaks, kuid täielikult ei ole need kuhugi kadunud. Vastane jätkab väikeste gruppide taktika kasutamist, üritades meie positsioonidest tiibadelt mööda minna ja luua ohtu tagalasse väljumiseks. See manööver ise enesest ei ole midagi uut — sarnast taktikat on vaenlane juba kasutanud teistel rindelõikudel, üritades mitte niivõrd kaitset otse läbistada, kuivõrd seda infiltratsioonide ja möödaminekute kaudu järk-järgult kõigutada.

Peamine surve on praegu nihkumas Hannivka piirkonda, mis jääb faktiliselt halli tsooni. Samal ajal üritab vastane paralleelselt laiendada oma võimalusi tiibadelt möödaminekuks, et perspektiivis luua meie üksustele keerulisem taktikaline olukord.

Sealjuures ei jää tema tegevus märkamata. Üksus "Rubikon" jätkab edasiliikumise katsete jälgimist ja meie positsioonide pihta töötamist, korrigeerides täiendavalt ka lennuväe lööke. Eraldi rõhku paneb vastane võitlusele meie maapealsete robotkompleksidega (NRK), samuti üritab ta vastu seista meie "Vampiiride" (droonide) tööle oma positsioonide kohal.

Ehk siis dünaamika sellel lõigul kahtlemata on olemas, russakid üritavad kaitses nõrku kohti otsida. Kuid praeguse seisuga ei ole nad saanud tulemust, millele nad loodavad — infiltratsioonid jäävad lokaalseteks, osa tsoone on isegi kokku tõmbunud, ning katsed arendada neid täisväärtuslikuks edasiliikumiseks põrkuvad vastutegevusele.

Seetõttu on kaitse mingisugusest kokkukukkumisest või kontrollist linna üle rääkimine ennatlik. Dobropillja jääb meie kontrolli alla!

🇺🇦 Täiendavalt on meie võitlejad sellel lõigul suutnud vastase välja lüüa varem hõivatud ja kindlustatud positsioonidelt Piskunivkast lõunas. See on oluline moment, kuna tegemist ei ole lihtsalt edasiliikumisega, vaid okupantide väljatõrjumisega aladelt, kus nad üritasid kanda kinnitada ja neid edasiste pealetungitegevuste arendamiseks kasutada.

Samuti fikseeritakse lahingutegevuse aktiveerumist Kalenõkist läänes. Sellel lõigul laieneb ebamäärasuse tsoon järk-järgult, mis tähendab, et stabiilset kontrolljoont praegu tegelikult ei ole. Olukord jääb dünaamiliseks, vaenlane proovib hoida üksikuid punkte ja anda lööke FPV-droonide ning Molnija-2-ga, samal ajal kui meie üksused jätkavad tema väljalöömist hõivatud positsioonidelt.

Tulemusena moodustub sellel rindelõigul järk-järgult laiem hall tsoon. Samas ei tähenda selle laienemine iseenesest täielikku kontrolli territooriumi üle — lõplik olukord sõltub sellest, kas meie jõud suudavad tagasivõetud positsioonidel kanda kinnitada ega luba pidartšukkidel uuesti sisse tungida.

🇺🇦 Derhatši suund: Kozatša Lopani piirkonnas on minu vaatluste kohaselt meie positsioonid vahetult asula sees veel säilinud, eelkõige selle läänetiival. Ma ei nimetaks neid veel eraldiseisvateks koldegruppideks, mis hoiavad end isoleeritult — meie jõudude kohalolu siin säilib, kuigi kontrollitava territooriumi pindala järk-järgult väheneb.

Vastane üritab neid positsioone süstemaatiliselt välja lüüa enne oma jalaväe edasist edasiliikumist. Eelkõige on märgatav "Rubikoni" üksuste aktiivsus, kes töötavad FPV-droonidega, sealhulgas VT-40-ga, ning kasutavad samuti Molnija-2 droone. Sellise tegevuse loogika on täiesti mõistetav: esmalt raskendada positsioonide hoidmist maksimaalselt, andes lööke isikkoosseisu ja juurdepääsuteede pihta, ning pärast seda luua tingimused oma jalaväe ettenihutamiseks ja edasiseks kinnistumiseks.

Samas meie positsioonide täielikku väljalöömist ei ole, kohalolu asula läänetiival on endiselt märgatav. Olukord jääb dünaamiliseks ja meie kontrollitsooni vähenemine toimub eelkõige pideva tule- ja droonipressi all.

Lõuna pool teeb vastane samuti katseid tungida väikeste jalaväegruppidega Turove ja Nova Kozatša suunas. Kuid minu vaatluste kohaselt sellised sissetungid praegu peatatakse operatiivselt — gruppide pihta antakse lööke, mis ei võimalda neil normaalselt kanda kinnitada ja edasist liikumist arendada.