Petrenko

Harkivi oblastis Dergatšivi sektoris on Vene väed Goptivka lähedale edasi liikunud. Samal ajal jätkab vaenlane väiksemaid rünnakuid külast ida ja lääne pool. Ühe rünnaku käigus õnnestus Vene üksus siseneda Tokarevkasse, kuid Ukraina relvajõudude mehitamata õhusõidukite operaatorid avastasid selle ja võtsid tule alla.

Venemaa lükkas tagasi kõik Ukraina partnerite ettepanekud relvarahu kehtestamiseks Mustal merel. Sellest teatas Ukraina põllumajandus- ja toiduminister Taras Võssotski. Tema sõnul on kõik võimalikud läbirääkimisvoorud juba läbi proovitud, kuid tulemust seni ei ole, mistõttu ei oota ta selles küsimuses lähikuudel positiivset otsust.

Ukraina jaoks ulatub probleem põllumajandustoodete ekspordist palju kaugemale. Meretranspordil on kriitiline tähtsus ka metallurgiale – ühele riigi peamistest ekspordiharudest. Venemaa rünnakute, sadamate taristu probleemide ja mereekspordi tegeliku piiramise taustal elab Ukraina metallurgia läbi üht oma iseseisvusaja kõige raskematest perioodidest.

Seetõttu tähendab ohutu meresõidu puudumine Ukraina majandusele mitte ainult probleeme teravilja ekspordiga, vaid ka edasist survet metallurgiale, valuutatuludele, tööstustootmisele ja sellega seotud majandusharudele.

*

Olukord Krivõi Rihis on äärmiselt raske. Linna kaitsenõukogu juht Oleksandr Vilkul teatas, et Krivõi Rihi majanduse aluseks olev mäe- ja metallurgiakompleks on praktiliselt seiskunud.

Tema sõnul on „ArcelorMittal Krivõi Rih“, Inhuletsi kaevandus- ja rikastuskompanii, Lõuna kaevandus- ja rikastuskompanii ning Krivõi Rihi rauamaagikombinaat töö peatanud. Vilkuli hinnangul töötavad ülejäänud suured ettevõtted maksimaalselt veerandil sõjaeelsest tasemest.

Tööstustootmise vähenemine mõjutab juba linnaeelarvesse laekuvaid tulusid. Vilkul teatas, et tänavu teeb Krivõi Rih eelarve kärpeid ja peatab mitme olulise projekti elluviimise, säilitades samal ajal linna võtmesüsteemide töö.

Tema sõnul on järgmise aasta peamine ülesanne tagada koolide, lasteaedade, haiglate, vee- ja küttesüsteemide toimimine ning võimaluse korral säilitada sotsiaalprogrammid. Vilkuli hinnangul ei saa praegustes tingimustes linna arendamisest enam rääkida – prioriteediks muutub linna põhifunktsioonide säilitamine.

 Alex

Kill-zone'ide tingimustes ja üldiselt mõlema poole täieliku kontrolli all 15–20 km ulatuses lahingukontaktijoonest tuleb pöörata tohutut tähelepanu allüksuste ja positsioonide logistilisele varustamisele, mida kahjuks ei tehta siiani nõuetekohaselt.

Kui isegi needsamad mehitamata maismaasõidukid antakse allüksustele kuidagi, enam-vähem regulaarselt välja ning ka teema ise on endiselt populaarne ja mitte liiga kallis, siis isikkoosseisule nõuetekohase transpordivahendi tagamisega on meil millegipärast alati suur probleem.

Praegu on soomustatud lahingumasin ainus transpordivahendi tüüp, mis võimaldab 95% juhtudest edukalt ja ohutult toimetada isikkoosseisu ja lasti positsioonidele, kuid allüksused saavad neid kasutada väga piiratud koguses. Selle tulemusena toimub varustuse ja isikkoosseisu kohaletoomine pikapitel, mis ei kaitse üldse FPV droonide löökide eest ning sellised tabamused saavad sageli saatuslikuks neile, kes ei jõudnud autost lahkuda. Lootus elektroonilisele sõjapidamisele on optilise kaabli ja ebastandardsete sageduste tingimustes juba ammu muutunud peaaegu formaalsuseks.

Vastane aga ei kasuta selliseks tegevuseks sõna otseses mõttes üldse soomust, sest liha on neil veel palju ja nad saavad seda endale lubada, seetõttu oleme selles suunas kohustatud võitlema just kvaliteediga, sest nõuetekohase transpordi olemasolu korral saame oma jõudude kaotuste protsenti transpordil liikumise ajal kordades vähendada, kuid millegipärast ei pööra me sellele tähelepanu, ajades meedia infoväljal taga hoopis seda, kes tapab piidreid naljakamalt…

P.S. Probleem ei seisne mitte ainult soomustatud lahingumasinate endi, vaid ka nende remondiks vajalike detailide ja komponentide tagamises, mida ootame mõnikord kuid.

 Sterenko

Militarnõi: Venemaa mobiilsed tulegrupid võisid saada Hiina õhutõrjeraketisüsteeme QW-18/19.

Venemaa relvajõudude 51. õhutõrjediviisi õppustel Rostovis kasutati väidetavalt „Iva“ kompleksi, kuid väliste tunnuste järgi ei vasta see ühelegi Venemaa relvastuses olevale kaasaskantavale õhutõrjeraketisüsteemile. Samas meenutab süsteem väliselt Iraani Misagh-3 ning Hiina QW-18A/QW-19 süsteeme. Relvadel endil märgistusi ei olnud.

Tõenäoliselt võis Venemaa need kompleksid saada Iraani kaudu, kes hangib Hiinast sarnaseid komplekse.

 Mirošnikov

28. septembril, nagu ka 27.09., moodustas lõviosa Kiievit ja Kiievi oblastit rünnanud reaktiivsetest sihtmärkidest Geran-5. See on rakett-droon või väikese mõõduga tiibrakett (kellele kuidas mugavam seda nimetada).

Vastane sai aru, et reaktiivdroonide Geran-4 allatulistamisega oleme enam-vähem hakkama saanud, seetõttu kogusid nad kokku viienda seeria (mida me tulistame alla halvemini) – ja lasevad just seda välja. Paralleelselt toimub muidugi ka Geran-4 kogumine, mis läheb käiku pärast Geran-5 varude ammendumist.

Statistika kohaselt püüame Geran-4 kinni 70–80% tõhususega, Geran-5 aga 50–65%. Seejuures püütakse neljanda seeria sihtmärke massiliselt kinni Kiievi linnastu lähenemistel, viiendat aga juba selle sees.

Miks nii? Mõlemal sihtmärgil on mõnevõrra erinevad taktikalised ja tehnilised näitajad hajuvuspinna, kiiruse ja manööverdusvõime osas. Kõik sõltub ilmast, sihtmärkide sisenemistrajektooridest ja vastava laskemoona olemasolust, et neid oleks võimalik kinni püüda. Üksikjuhtudel kasutatakse juba reaktiivseid püüdurrakette. Need on endiselt „toored“, kuid olen kindel, et need saadakse korda. Ja mis peamine – nende tootmist suurendatakse.

Meil kulus 3,5 aastat, et leida enam-vähem usaldusväärne vastumeede tavalistele Šahedidele. Reaktiivsete vastu algas see teekond 5 kuud tagasi. Usun, et suudame usaldusväärse vastumeetme leida 8–10 kuuga.

Protsess jätkub.

Ärge pisendage meie sõdurite tööd, kes pole kuu aega korralikult maganud ja tulistavad reaktiivseid sihtmärke alla oma võimete piiril!

Kõik töötavad!

Lennuvägi, mobiilsed tulegrupid, Ukraina relvajõud, väikese tegevusraadiusega õhutõrjeraketisüsteemid, õhutõrjedroonide meeskonnad, raadiotehnilised väed, elektroonilise sõjapidamise üksused – absoluutselt kõik on kaasatud! Sõjalise juhtkonna kõrgemas juhtkonnas on see küsimus seatud üheks peamiseks prioriteediks – kõik mõtlevad sellele, kuidas parandada püüdmisprotsenti veel enne sihtmärkide lähenemist. Te arvate, et keegi tahab (peale vastase ja mõnede meie vatnikest kaasmaalaste), et see reaktiivne sitt sihtmärgini jõuaks? Mitte keegi ei taha seda!

Mind isiklikult väsitavad mitte reaktiivdroonid ise, vaid mõnede kaasmaalaste reaktsioon, kes meie sõdurite töö täielikult nullivad. Samuti väsitavad need, kes on endale pähe võtnud, et lennuväe tegutsemine 4-miljonilise linna kohal on hea mõte.

Kuu ajaga – olemasolevate vahenditega püütavate sihtmärkide tabamise tõhusus on kahekordistunud! Kas te olete kusagil näinud nii kiiret kasvu? Mina igatahes eriti mitte! Järk-järgult ning kõigi kaasatud üksuste ja teenistuste ühiste jõupingutustega lahendatakse ka see probleem!

Soovitan väga mõnel kodanikul, kes meie sõjaväelaste tööd pisendab, teha annetus sõjaväele. See on parim abi!