Clément Molin
Venemaa rünnakud Ukraina suurlinnadele jätkuvad, kuid nende arv on suvega võrreldes veidi vähenenud. Siin on põhjus:
Märkus: rünnakute arvestuses on ainult tiibraketid ja raketid, see ei hõlma juhitavaid lennukipomme (KAB) ega rindelähedaste linnade puhul FPV-droone.
Pärast Ukraina jaoks väga rasket suve, mida iseloomustasid massiivsed raketirünnakud, Geran-droonide pidev kohalolek suuremate linnade kohal ning tsiviiltaristu jätkuv sihikule võtmine, on sügise alguses rünnakute arv suhteliselt vähenenud. Peamine põhjus on Venemaa alustatud rünnakukampaania Lääne-Ukraina vastu, mille sihtmärgiks on eelkõige suurlinnadest väljaspool asuvad elektrialajaamad ja energeetikataristu.
Näiteks Kiievis on rakettide ja droonide tabamuste arv viimastel kuudel vähenenud pärast väga rasket septembrit.
*
Rünnak Kertši sillale: Krimmi isoleerimine
Rünnates Kertši maanteesilda, jätkab Ukraina sel suvel alustatud strateegiat: lõigata Krimm ära ülejäänud okupeeritud Ukrainast ja lämmatada Venemaa logistika.
Sild ei teeninda enam suuremat osa sõjalisest liiklusest ning allesjäänud 2–4 parvlaeva läbilaskevõimest ei piisa.
Ukraina on rünnanud ka Krimmi mandriga ühendavaid sildu, maanteed R280 Rostov–Krimm ning nüüd ka Taganrogi ja üle Miusi jõe kulgevaid sildu.
Ümbersõidud pontoonide ja kõrvalteede kaudu aeglustavad veoautosid, muutes kütuse- ja toidukonvoid kergeks saagiks keskmaa droonidele.
Ligikaudu 2,5 miljonit inimest Krimmis sõltub nüüd peamiselt maismaakoridorist, samal ajal peab Venemaa varustama ka Hersoni ja Zaporižžja piirkondi.
Tõenäolised järgmised sihtmärgid: raudteesild, Tamani alajaam ja mereteed.
Eesmärk: võtta Venemaalt võimalus kasutada Krimmi rakettide ja droonide stardiplatvormina ning isoleerida lõunarinne.


Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar